§ 10. Õpilaste arengu ja õppimise toetamise ja hindamise korraldus
§ 10.1 Reguleerimisala
(1) Käesoleva juhendiga sätestatakse Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord.
(2) Üleriigiliste tasemetööde, põhikooli lõpueksamitööde ja riigieksamitööde hindamine on sätestatud haridus- ja teadusministri määruses „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord".
§ 10.2. Hindamise alus
(1) Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise. Hindamine on õpetamise ja õppimise lahutamatu osa.
(2) Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga ning selle alusel koostatud kooli õppekava nõutavatest teadmistest ja oskustest.
(3) Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
(4) Kui õpilasele on koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
§ 10.3. Hindamise eesmärk
(1) Hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
(2) Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
§ 10.4. Hindamisest teavitamine
(1) Kooli õppekavas sätestatud õpilaste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi lapsevanem), õpilasele ja õpetajale ning avalikustatud kooli kodulehel.
(2) Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele aineõpetajad õppeaasta või ainekursuse algul ning esitavad need kirjalikus vormis Stuudiumi keskkonnas.
(3) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.
(4) Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta.
(5) Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul.
(6) Lapse hinded tehakse lapsevanemale teatavaks Stuudiumi kaudu.
(7) Kokkuvõtvad hinded teatatakse lapsevanemale Stuudiumi kaudu. Õppeaasta lõpus saavad pabertunnistuse I kooliastme õpilased (klassid 1-3). 4.-12. klassis on kasutusel e-tunnistus. Lapsevanema taotluse alusel väljastatakse õpilasele õppeaasta lõpus ka pabertunnistus.
(8) Põhikooli õpilase käitumise ja hoolsuse kohta antakse lapsevanemale tagasisidet vastava hinde kaudu, mis märgitakse tunnistusele põhikoolis igal trimestril. 1. klassi õpilastele antakse hoolsuse ja käitumise kohta tagasisidet kaks korda õppeaastas.
§ 10.5. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise skaalad
(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse viiepallilist numbrilist skaalat.
(2) Koolisiseselt kasutatakse õpilaste hindamisel kümne positiivse ja kolme negatiivse hindega tähelist skaalat.
(3) Positiivsete hinnete sisu:
1) A+ väljapaistev; protsendiskaalal üle 100%; õpitulemust hinnatakse väljapaistvaks (hinne A+), kui õpilase teadmised ja oskused ületavad tunduvalt ainekavas nõutut või kui lahendus/idee on unikaalne ja õige või lähenemine eriti huvitav ning originaalne.
2) A suurepärane; protsendiskaalal 95–100%; õpitulemust hinnatakse suurepäraseks (hinne A), kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus vastab täiel määral õppekava nõuetele.
3) B+ väga hea; protsendiskaalal 90–95%; õpitulemust hinnatakse väga heaks (hinne B+), kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus vastab täiel määral õppekava nõuetele, kuid selles on mõni väiksem ebatäpsus.
4) B tubli; protsendiskaalal 85–89%; õpitulemust hinnatakse tubliks (hinne B), kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid selles esineb mõni väiksem puudus või antud kontekstis ebaoluline viga.
5) C+ hea; protsendiskaalal 80–84%; õpitulemust hinnatakse heaks (hinne C+), kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid selles esineb väiksemaid puudusi ja vigu või ei ole täielik.
6) C üsna hea; protsendiskaalal 75–79%; õpitulemust hinnatakse üsna heaks (hinne C), kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid selles esineb väiksemaid eksimusi ja vigu ning praktilises rakendamises jääb mõningal määral puudu iseseisvusest.
7) D+ keskpärane; protsendiskaalal 70–74%; õpitulemust hinnatakse keskpäraseks (hinne D+), kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õppekava nõuetele vastav, kuid teadmiste rakendamisel esineb mõni tõsine puudus või viga.
8) D rahuldav; protsendiskaalal 65–69%; õpitulemust hinnatakse rahuldavaks (hinne D), kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on põhiosas õppekava nõuetele vastav, kuid esineb tõsiseid puudusi ja vigu ning õpilane vajab juhendamist ja suunamist.
9) E+ piisav; protsendiskaalal 55–64%, õpitulemust hinnatakse piisavaks (hinne E+), kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitavad, et õpilane on omandanud õppekavas nõutavad põhiteadmised ja -oskused, kuid nende praktilisel rakendamisel vajab juhendamist ja suunamist
10) E kesine; protsendiskaalal 50–54%; õpitulemust hinnatakse kesiseks (hinne E), kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitavad, et õpilane on omandanud õppekavas nõutavad põhiteadmised ja -oskused, kuid ei suuda neid praktiliselt rakendada.
(4) Negatiivsete hinnete sisu on:
1) F+ kehv; protsendiskaalal 40–49%; õpitulemust hinnatakse kehvaks (hinne F+), kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, selles esineb olulisi puudusi ja vigu.
2) F puudulik; protsendiskaalal 20–39%; õpitulemust hinnatakse puudulikuks (hinne F), kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, kuid õpilane teeb rohkesti sisulisi vigu ja ei suuda teadmisi rakendada ka suunamise ja juhendamise korral.
3) F- nõrk; 0–19%; õpitulemust hinnatakse nõrgaks (hinne F-), kui õpilase suuline vastus (esitus), kirjalik töö, praktiline tegevus või selle tulemus näitavad, et õpilasel puuduvad nõutavad teadmised ja oskused või kui mittearvestuslik ülesanne on täitmata.
(5) Lisaks kasutatakse
1) märget „T” (tegemata) esitamata tööde tähisena
(6) Täheliste hinnete teisendamisel numbrilisse viiepallisüsteemi kasutatakse järgmist üleminekut:
1) hinne 5: hinded A+, A ja B+;
2) hinne 4: hinded B, C+ ja C;
3) hinne 3: hinded D+, D, E+ ja E;
4) hinne 2: hinded F+ ja F;
5) hinne 1: hinne F-.
(7) Mitteeristaval hindamisel võib kasutada hinnanguid
1) ,,arvestatud" (AR) ja
2) ,,mittearvestatud" (MA).
(8) 1. klassis antakse õpilastele antakse õppeprotsessi käigus pidevalt nii suulist kui kirjalikku tagasisidet. Õppeprotsessis rakendatakse eelhindamist, kujundavat hindamist ja kokkuvõtvat hindamist. Kokkuvõtvat tagasisidet antakse kaks korda aastas: jaanuaris ja juunis. Kokkuvõttev tagasiside annab hinnangu riikliku õppekava õpitulemuste saavutamisele mõõdetava perioodi (poolaasta) jooksul. Kokkuvõtvad hinnangud antakse e-keskkonnas Stuudium. Lisaks kokkuvõtvatele hinnangutele kannab õpetaja Stuudiumisse jooksvaid sõnalisi hinnanguid. Kirjalike hinnangute andmise sagedus sõltub õppeaine nädalatundide arvust. 6-7 nädalatunniga ainetes vähemalt üks kord nädalas, 4-5 nädalatunniga ainetes vähemalt kord kahe nädala jooksul, 3 nädalatunniga ainetes vähemalt kord kolme nädala jooksul, 1-2 nädalatunniga ainetes vähemalt üks kord kuus. Sõnaliste hinnangute kaudu antakse tagasisidet õpilase õppe-eesmärkide täitmisele ja õppeülesannete sooritamisele.
(9) Hariduslike erivajadustega õpilaste või uussisserändajate hindamisel võib I ja II kooliastmes individuaalse õppekava alusel rakendada tähesüsteemi asemel sõnalisi hinnanguid. II kooliastme lõpus kasutatakse sõnaliste hinnangute teisendamisel aastahinneteks numbrisüsteemi (hinded 1 – 5).
(10) Uussisserändajaid võib 1.-8. klassis individuaalse õppekava alusel hinnata sõnaliste hinnangute alusel mitteeristavalt (AR/MA). II ja III kooliastme lõpus teisendatakse aastahinded numbrisüsteemi (hinded 1 – 5).
§ 10.6. Õpitulemuste hindamise korraldus
(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste (mh rühmatööd) alusel.
(2) Kui töö sooritamise või hindamise käigus tuvastab õpetaja õpilase poolt kõrvalise abi kasutamise või mahakirjutamise, hinnatakse seda tööd hindega F-. Hindega F- hinnatakse ka selle õpilase tööd, kes aitas kaasa eelkirjeldatud olukorra tekkimisele.
(3) Õpitulemuste hindamine jaguneb:
1) diagnostiline hindamine - diagnostilise hindamise käigus selgitatakse välja õpilaste eelteadmiste ja oskuste tase, ainealased väärarusaamad ja spetsiifilised õpiraskused, et kavandada järgnevat õppimist ja õpetamist; diagnostilisel hindamisel antakse suulist või kirjalikku tagasisidet ning tähelist hindamissüsteemi ei kasutata;
2) kujundav hindamine - õppeprotsessi käigus rakendatakse kujundavat hindamist, kus õpilane saab suulist ja kirjalikku tagasisidet oma õpitulemuste saavutamise taseme ning tugevate külgede ja arenguvõimaluste kohta; õpilane kaasatakse alates I kooliastmest enese- ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni; kui kujundava hindamise käigus kasutatakse tähesüsteemi, lisatakse Stuudiumisse ka sõnaline tagasiside.
3) kokkuvõttev hindamine - kokkuvõttev hindamine toimub üldjuhul õppeperioodi või mahuka õppeteema lõpul, et kontrollida nii õppetöös püstitatud eesmärkide kui ka riikliku õppekavaga sätestatud õpitulemuste saavutamist. Kokkuvõttev hinne võib kujuneda õppeperioodi jooksul toimunud hindamise tulemusena, seejuures arvestatakse, et hinnetel võib sõltuvalt töö mahust ja raskusastmest olla erinev kaal, mis kajastub Stuudiumis asuvas hindamisjuhendis; kokkuvõtvad hinded on Stuudiumis selgelt eristatavad (arvestusliku hinde, trimestri- või kursusehindena).
§ 10.7. Järelevastamise ja hinde parandamise kord
(1) Õpilane, kellel jäi kohustuslik ülesanne õigel ajal täitmata, vastab selle järele või esitab selle õpetajaga kokkulepitud ajal. Kui Stuudiumis oli eelnevalt sümbol T, kustutatakse see ning lisatakse järelevastamisel saadud hinne uue hindena.
(2) Kui õpilane jätab selle ülesande mõjuva põhjuseta kokkulepitud ajaks järele vastamata, märgitakse seda Stuudiumis sümboliga T. Trimestri- või kursusehinde panekul arvestatakse sümbolit T tulemusena 0% (F-). Sooritamata töö korral lisatakse hindele kommentaar järelevastamise võimaluse mittekasutamise kohta.
(3) Gümnaasiumiõpilasel on õigus kohustuslik hinnatav ülesanne järele vastata juhul, kui õigeaegset sooritamist takistas mõjuv põhjus.
(4) Õpilane, kes täitis arvestuslikult hinnatava vm kohustusliku ülesande mitterahuldavalt, täidab vastava ülesande uuesti õpetajaga kokkulepitud ajal. Õpetajal on õigus keelduda järelevastmise võimaldamisest, kui hinde teavitamisest on möödunud enam kui kümne õppepäeva. Uus hinne kantakse Stuudiumisse parandushindena (kaldkriipsuga). Hinnet on õpilasel õigus parandada üks kord.
(5) Positiivsete hinnete parandamise võimaluse üle otsustab aineõpetaja.
§ 10.8. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted
(1) Mustamäe Gümnaasiumis eristatakse kahte tüüpi kokkuvõtvat hindamist:
1) mahuka õppeteema lõpul toimuv õpitulemuste hindamine;
2) trimestri- või kursusehinne.
(2) Trimestri- ja kursusehinnete korral kasutatakse tähelist skaalat, aasta- ja kooliastmehinded pannakse viiepallisüsteemis.
(3) Gümnaasiumi valikkursuste hindamisel võib kasutada hinnanguid „arvestatud" ja „mittearvestatud", kui see on sätestatud valikkursuse ainekavas.
(4) Kool võib kokkuvõtva hinde panekul arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust.
(5) Kokkuvõtva hinde panemisel arvestatakse erinevate hinnete tähtsust ja kaalu, see ei pea olema hinnete aritmeetiline keskmine. Kokkuvõtva hindamise põhimõtted kajastuvad Stuudiumis.
(6) Õppeaine trimestri- või kursusehinne moodustub kujundava hindamise ja õppeperioodi kokkuvõtvate tööde tulemuste põhjal.
(7) Õpilasele, kellel on osa kohustuslikke ülesandeid trimestri või kursuse lõppedes mõjuval põhjusel täitmata, pannakse Stuudiumis perioodihinde kohale ajapikenduse tähisena sümbol MH (mittehinnatud). Pärast nõutavate ülesannete sooritamist asendatakse sümbol MH hindega. Sümbolit MH ei märgita tunnistusele.
(9) Kui õpilase trimestri- või kursusehinne on jäetud mõjuvatel põhjustel välja panemata (sümbol MH), on õpilasel kohustus materjal järele vastata aineõpetajaga kokkulepitud ajal hiljemalt kahe nädala jooksul. Mõjuval põhjusel ning lapsevanema kirjaliku avalduse alusel võib järelevastamise aega pikendada järgneva trimestri või kursuse lõpuni.
(10) Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, otsustatakse õppeaine lõplik aastahinne ja/või kooliastmehinne pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
(11) Aastahinded ja kooliastmehinded pannakse välja viiepallisüsteemis, välja arvatud 1. klassi õpilastel, kellele antakse sõnalist tagasisidet.
(12) Õpilase koolist lahkumisel teisendatakse vajadusel selle õppeaasta kokkuvõtvad hinded ning käesoleva trimestri või kursuse jooksul saadud hinded viiepallisüsteemi.
(13) Õppeainete kokkuvõtvad trimestri-, kursuse- ja aastahinded kantakse Stuudiumi ja klassitunnistusele, aasta- ja kooliastmehinded ka õpilasraamatusse.
(15) Individuaalse õppekava alusel sõnalise tagasisidega hinnatavatel õpilastel võib I ja II kooliastmes trimestri õpitulemusi hinnata mitteeristavalt (AR/MA). Hinnang kujuneb kujundava hindamise tulemusel.
§ 10.9. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis
(1) Põhikoolis pannakse välja õppeaine trimestri- ja aastahinne. 4. klassi inimeseõpetuse ning 5.-8. klassi käsitöö ja tehnoloogia kokkuvõtvad hinded kantakse Stuudiumisse kaks korda aastas.
(2) Õpilasele, kelle trimestrihinne on F+, F või F- või on jäetud välja panemata (sümbol MH), määratakse selles õppeaines järgmiseks trimestriks õpiabi, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused. Õpiabi all mõistetakse täiendavat tööd õpetaja juhendamisel väljaspool tunde kindlaksmääratud aegadel.
(3) Õppeaine aastahinne pannakse välja trimestrihinnete alusel.
(4) Tuge vajavatele õpilastele, kellel on rakendatud mitteeristavat hindamist, pannakse II kooliastme lõpus välja numbrilised aastahinded. Aastahinne kujuneb kujundava hindamise teel saadud tagasiside põhjal.
§ 10.10. Kokkuvõttev hindamine gümnaasiumiastmes
(1) Gümnaasiumiastmes pannakse välja õppeaine kursusehinded ja kooliastmehinded.
(2) Kooliastmehinne pannakse välja õppeaine 10.-12. klassi kursusehinnete alusel. Gümnaasiumiõpilasele ei panda välja rahuldavat kooliastmehinnet enne, kui kõik vastava aine kursused on hinnatud vähemalt hindega E.
§ 10.11. Üleminekueksamid
(1) Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi õpilased sooritavad õppeaasta lõpul ühes õppeaines üleminekueksami, mis korraldatakse üldjuhul õppeperioodi viimasel nädalal.
(2) Üleminekueksamid täpsustavad õppetoolid lähtuvalt õppesuunast ja kinnitatakse juhtkonna otsusega.
(3) Üleminekueksami vormi otsustab aineõpetaja koostöös õpilastega.
(4) Üleminekueksami hinnet arvestatakse aasta- või kooliastmehinde väljapanekul võrdväärselt trimestri- või kursusehindega. Üleminekueksamit võib hinnata mitteeristavalt.
(5) Üleminekueksami hinne kantakse Stuudiumisse ja klassitunnistusele.