§ 3. Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õppe- ja
kasvatuseesmärgi
§ 3.1. Õppe kavandamine
Õppetöö kavandamisel ja ellu viimisel:
1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja
perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi
2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega
puhkuseks ja huvitegevuseks;
3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse
erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-
õpetaja, õpilane-õpilane);
6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas
suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid,
õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);
7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;
8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel
sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.
(1) Õppe ja kasvatuse korralduse aeg ja viisid määratakse kooli õppekavas, kooli päevakavas
ja tunniplaanis, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud nõuetest.
(2) Põhikoolis võib õpe olla korraldatud mitmel viisil: kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta
vältel või erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas.
(3) A-võõrkeelena õpitakse inglise keelt, B-võõrkeelena saksa, hispaania või vene keelt kooli
õppekavas määratud korras. Õpilane, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei pea õppima B-
võõrkeelt.
(4) Õpilasele pakutakse B-võõrkeele õppima asumisel võimalust valida kahe või enama
võõrkeele vahel.
(5) Õpilase õppekoormus gümnaasiumiastmes on olenevalt õppesuunast vähemalt 96 kursust
(1 kursus on 35 õppetundi). Õppekoormust võib suurendada kooli õppekavas kehtestatud
korras, võttes arvesse õpilase soove ja arenguvajadusi.
(6) Õpilase õppekoormuse moodustavad valdkonnakavades kirjeldatud kohustuslikud
kursused ja kooli õppekavaga pakutavad suunaained ja valikkursused.
(7) Õpilase õppekoormusesse kuuluvad kohustuslikud kursused kõigis nimetatud
ainevaldkondades, arvestades võimalust valida kitsa ja laia matemaatika vahel.
(8) Gümnaasium võimaldab lisaks valikkursusi, mis arvestavad kooli omapära ja piirkondlikku
eripära. Nimetatud valikkursuste hulgas võivad olla nii riiklikus õppekavas kirjeldatud
valikkursused kui ka kooli õppekavast tulenevad valikkursused. Nende valikkursuste õpe tuleb
korraldada vähemalt 14 soovija olemasolul.
(9) Õpetuse ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas. Gümnaasium võib õppetööd
kavandada ja läbi viia koostöös teiste koolide ja organisatsioonidega, sealhulgas kasutades
Eesti ja rahvusvahelisi võrgustikke ning infotehnoloogilisi lahendusi.
§ 3.2. Üldpädevused
1) Riikliku õppekava tähenduses on pädevus teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab
suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult toimida.
2) Riiklikus õppekavas eristatakse üldpädevusi, valdkonnapädevusi ja kooliastmetes
taotletavaid pädevusi. Pädevuste kujundamist kirjeldatakse kooli õppekavas.
3) Üldpädevused on ainevaldkondade ja õppeainete ülesed pädevused, mis on olulised
inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Üldpädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu ning
tunni- ja koolivälises tegevuses. Üldpädevuste kujunemist jälgivad ja suunavad õpetajad
omavahelises koostöös ning kooli ja kodu koostöös.
Õpilastes kujundatavad üldpädevused on:
1) kultuuri- ja väärtuspädevus – suutlikkus hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate
moraalinormide seisukohast; tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega,
ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning
nüüdiskultuuri sündmustega; väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt; hinnata
üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja looduslikku
mitmekesisust; teadvustada oma väärtushinnanguid.
Põhikooliõpilane suudab:
1) hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohast;
2) tajuda ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega, oma ja teiste
maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega;
3) väärtustada loomingut ja kujundada ilumeelt;
4) hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja
looduslikku mitmekesisust;
5) teadvustada oma väärtushinnanguid.
Gümnaasiumiõpilane suudab:
1) hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide ja eetika seisukohast;
2) tajuda, analüüsida ja väärtustada oma seotust teiste inimestega, ühiskonnaga, loodusega,
oma ja teiste maade ja rahvaste kultuuripärandiga ning nüüdiskultuuri sündmustega;
3) väärtustada kunsti ja loomingut ning kujundada ilumeelt;
4) hinnata üldinimlikke ja ühiskondlikke väärtusi, väärtustada inimlikku, kultuurilist ja
looduslikku mitmekesisust;
5) teadvustada oma väärtushinnanguid ja arvestada nendega otsuste langetamisel;
6) olla salliv ja koostööaldis ning panustada ühiste eesmärkide saavutamisse.
2) sotsiaalne ja kodanikupädevus – suutlikkus ennast teostada; toimida aktiivse, teadliku,
abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut ja
Eesti riiklikku iseseisvust; teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme; austada erinevate
keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja rahvuste omapära; teha
koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste ja nende
väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel.
Põhikooliõpilane suudab:
1) ennast teostada;
2) toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna
demokraatlikku arengut;
3) teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja norme;
4) austada erinevate keskkondade reegleid ja ühiskondlikku mitmekesisust, religioonide ja
rahvuste omapära;
5) teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
6) aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid
suhtlemisel.
Gümnaasiumiõpilane suudab:
1) ennast teostada;
2) toimida aktiivse, teadliku, abivalmi ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna
demokraatlikku arengut;
3) teada ja järgida ühiskondlikke väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid;
4) austada erinevate keskkondade, sh suhtluskeskkondade reegleid ja ühiskondlikku
mitmekesisust, inimõigusi, religioonide ja rahvuste omapära;
5) teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides;
6) aktsepteerida inimeste ja nende väärtushinnangute erinevusi ning arvestada neid
suhtlemisel;
7) mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest;
8) väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid;
9) tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma
kontekstis.
3) enesemääratluspädevus – suutlikkus mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja
tugevaid külgi; analüüsida oma käitumist erinevates olukordades; käituda ohutult ja järgida
tervislikke eluviise; lahendada suhtlemisprobleeme.
Põhikooliõpilane suudab:
1) mõista ja hinnata iseennast, oma nõrku ja tugevaid külgi;
2) analüüsida oma käitumist erinevates olukordades;
3) käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise;
4) lahendada suhtlemisprobleeme.
Gümnaasiumiõpilane suudab:
1) mõista ja hinnata adekvaatselt oma nõrku ja tugevaid külgi, arvestada oma võimeid ja
võimalusi;
2) analüüsida oma käitumist erinevates olukordades;
3) käituda ohutult ja järgida tervislikke eluviise;
4) lahendada oma vaimse ja füüsilise tervisega seonduvaid probleeme;
5) käituda inimsuhetes sõltumatult;
6) hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandada oma karjääri.
4) õpipädevus – suutlikkus organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning
hankida õppimiseks, hobideks, tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet;
planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja
probleeme lahendades; seostada omandatud teadmisi varemõpituga; analüüsida oma
teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise õppimise vajadusi.
Põhikooliõpilane suudab:
1) organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks,
tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet;
2) planeerida õppimist ja seda plaani järgida; kasutada õpitut erinevates olukordades ja
probleeme lahendades;
3) seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
4) analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal edasise
õppimise vajadusi.
Gümnaasiumiõpilane suudab:
1) organiseerida õppekeskkonda individuaalselt ja rühmas ning hankida õppimiseks, hobideks,
tervisekäitumiseks ja karjäärivalikuteks vajaminevat teavet;
2) leida sobivad teabeallikad ja juhendajad ning kasutada õppimisel nende abi; 3) planeerida
õppimist ja seda plaani järgida;
4) kasutada erinevaid õpistrateegiaid ja õpitut erinevates olukordades ja probleeme
lahendades;
5) seostada omandatud teadmisi varemõpituga;
6) analüüsida oma teadmisi ja oskusi, motiveeritust ja enesekindlust ning selle põhjal
edasiõppimise võimalusi.
5) suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles
kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust;
ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja
tarbetekste ning ilukirjandust; kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid
keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel
põhinevat suhtlemisviisi.
Põhikooliõpilane suudab:
1) ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes,
arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust;
2) ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada;
3) lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust;
4) kirjutada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat
stiili;
5) väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi.
Gümnaasiumiõpilane suudab:
1) ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada emakeeles ja iseseisva keelekasutaja
tasemel vähemalt kahes võõrkeeles, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning
suhtlemise turvalisust;
2) ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada;
3) lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust;
4) koostada eri liiki tekste, kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat
stiili;
5) väärtustada õigekeelsust, kasutada korrektset ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel
põhinevat suhtlemisviisi.
6) matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus – suutlikkus kasutada
matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus; suutlikkus
kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite abil ning teha
tõenduspõhiseid otsuseid; mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid;
kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.
Põhikooliõpilane suudab:
1) kasutada matemaatikale omast keelt, sümboleid, meetodeid koolis ja igapäevaelus;
2) suutlikkus kirjeldada ümbritsevat maailma loodusteaduslike mudelite ja mõõtmisvahendite
abil ning teha tõenduspõhiseid otsuseid;
3) mõista loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ja piiranguid;
4) kasutada uusi tehnoloogiaid eesmärgipäraselt.
Gümnaasiumiõpilane suudab:
1) kasutada matemaatikale ja loodusteadustele omast keelt, sümboleid, meetodeid ja
mudeleid, lahendades erinevaid ülesandeid kõigis elu- ja tegevusvaldkondades;
2) mõista loodusteaduste ja tehnoloogia tähtsust ning mõju igapäevaelule, loodusele ja
ühiskonnale;
3) mõista teaduse ja tehnoloogiaga seotud piiranguid ja riske;
4) teha tõenduspõhiseid otsuseid erinevates eluvaldkondades;
5) kasutada uusi tehnoloogiaid loovalt ja uuendusmeelselt.
7) ettevõtlikkuspädevus – suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi
ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi,
aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada
ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada
tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid
riske; rakendada finantskirjaoskust.
Põhikooliõpilane suudab:
1) ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja
tegevusvaldkondades;
2) näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele;
3) seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia;
4) korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste
eest;
5) reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele;
6) võtta arukaid riske.
Gümnaasiumiõpilane suudab:
1) ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja
tegevusvaldkondades;
2) näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele;
3) seada eesmärke, koostada lühi- ja pikaajalisi plaane, neid tutvustada ja ellu viia;
4) korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste
eest;
5) reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; 6) võtta arukaid riske;
7) mõelda kriitiliselt ja loovalt, arendada ja hinnata oma ja teiste ideid.
8) digipädevus – suutlikkus kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti
muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;
leida ja silitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja kasutamisel;
kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd
erinevates digikeskkondades; olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma
privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti; järgida digikeskkonnas samu moraali- ja
väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
Õpilane suudab:
1) kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii
õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes;
2) leida ja säilitada digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ja usaldusväärsust;
3) osaleda digitaalses sisuloomes, sh tekstide, piltide, multimeediumide loomisel ja
kasutamisel;
4) kasutada probleemilahenduseks sobivaid digivahendeid ja võtteid, suhelda ja teha koostööd
erinevates digikeskkondades;
5) olla teadlik digikeskkonna ohtudest ning osata kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja
digitaalset identiteeti;
6) järgida digikeskkonnas samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.