Arenguvestluste kord
1. Arenguvestluse mõiste
1.1 Arenguvestlus on arvamuste vahetus, mis peab viima üksteise paremale mõistmisele,
suurendama õpilase õpitahet ning õpimotivatsiooni.
1.2 Arenguvestlus on regulaarne, ettevalmistatud vestlus, kus:
1.2.1 tutvutakse uue õpilasega;
1.2.2 arutatakse õpilase tulevikuplaane;
1.2.3 arutatakse õpilase pädevuste omandamise võimalusi;
1.2.4 lepitakse kokku tulevase perioodi eesmärkides;
1.2.5 aidatakse kaasa õpilase enesehinnangu paranemisele ja õpimotivatsiooni tõstmisele.
2. Arenguvestluse eesmärk
2.1 Arenguvestluse üldeesmärk on õpilase arengu toetamine.
2.2 Arenguvestluse konkreetsed eesmärgid on:
2.2.1 õpilane saavutab õppekavas sätestatud pädevused;
2.2.2 luua koolis õpilase arengut toetav õhkkond;
2.2.3 vastastikuse tagasiside saamine;
2.2.4 õpilase individuaalse õpivajaduse väljaselgitamine.
3. Arenguvestluse osapooled
3.1 Arenguvestluses osalevad:
3.1.1 õpilane;
3.1.2 klassijuhataja;
3.1.3 õpilase seaduslik esindaja (kui õpilane on vanuses 6-17 eluaastat)
3.1.4 vajadusel teised õpetajad ja koolitöötajad ning õpilase elukohajärgse linnavalitsuse
sotsiaalabi ja -teenuseid korraldava struktuuriüksuse esindajad või ametiisikud.
4. Arenguvestlus kui vastastikune kokkulepe
4.1 Parandamaks ja täiustamaks oma oskusi, peavad õpilased teadma, milliste eesmärkide
saavutamist neilt oodatakse ja millised on arenguvestluse eesmärgid.
4.2 Klassijuhataja ja õpilase vahelises kokkuleppes sõnastatakse arengueesmärgid ja nende
saavutamise teed.
4.3 Arengueesmärgid on selgelt defineeritud ja reaalsed.
4.4 Õpilane sõnastab oma arengueesmärgid ise.
4.5 Õpilase arengueesmärgid tulenevad õpilase eneseanalüüsist.
4.6 Eesmärkide saavutamine on jälgitav ja mõõdetav.
4.7 Õpilase arengueesmärkide saavutamisel on klassijuhatajal ning lapsevanematel toetav ja abistav
roll.
5. Konfidentsiaalsusnõuded arenguvestluse läbiviimisel
5.1 Õpilase eneseanalüüsi tulemused on konfidentsiaalsed.
5.2 Arenguvestlusel teatavaks saanud informatsioon on konfidentsiaalne ja ei kuulu ilma täiendava
vestlusel osalejate kokkuleppeta avaldamisele kolmandatele isikutele.
5.3 Arenguvestlusel teatavaks saanud kriminaalse sisuga informatsioon tuleb edastada vastavalt
seaduses sätestatud korrale.
6. Arenguvestluste läbiviimise aeg
6.1 Arenguvestluse läbiviimise kuupäeva lepib õpilase ja õpilase seadusliku esindajaga kokku
klassijuhataja.
6.1.1 Arenguvestluse toimumise teatise (lisa 1) saadab klassijuhataja õpilase seaduslikule
esindajale kinnitamiseks.
TALLINNA MUSTAMÄE GÜMNAASIUM2
6.1.2 Õpilase seaduslik esindaja saadab positiivse või negatiivse kinnitusega teatise
klassijuhatajale tagasi.
6.1.3 Klassijuhataja säilitab lapsevanema kinnitatud teatist kogu õpilase arenguvestluste
perioodi.
6.2 Arenguvestlust viiakse läbi reeglina üks kord õppeaasta jooksul ja arenguperioodiks on üks aasta.
6.2.1 Vajadusel võib arenguperiood olla lühem.
7. Õpilaste liikumine ja/või klassijuhataja vahetumine
7.1 Klassijuhataja vahetumisel viib uus klassijuhataja kõikide õpilastega arenguvestluse läbi kuue kuu
jooksul alates ametisse astumise ajast.
7.2 Õpilase lahkumisel koolist kehtivad edasi kõik arenguvestlust puudutavad konfidentsiaalsuse
nõuded.
8. Arenguvestluse ettevalmistamine
8.1 Vähemalt nädal enne arenguvestluse toimumist edastab klassijuhataja õpilasele eneseanalüüsi
ankeedi ning saadab lapsevanemale küsimustiku / ankeedi ning klassijuhataja tagastab õpilase
eneseanalüüsilehe õpilasele arenguvestluse lõppedes.
8.2 Klassijuhataja võib õpilase eneseanalüüsiks ja lapsevanema küsimustikuks kasutada käesoleva
korra LISA 3, 4, 5, 6 või 7 toodud ankeete või koostada vastav ankeet ise.
8.3 Klassijuhataja kooskõlastab oma koostatud õpilase eneseanalüüsi ankeedi koolipsühholoogiga.
8.4 Arenguvestluse ajaks peab klassijuhataja olema õpilase eneseanalüüsiga tutvunud.
8.5 Arenguvestlus tuleb läbi viia privaatses ruumis ilma segavate asjaoludeta.
8.6 Esmakordse arenguvestluse korral tutvustab klassijuhataja arenguvestluses kasutatavaid vorme
ning arenguvestluse läbiviimise protseduuri.
9. Arenguvestluse sisu
9.1 Arenguvestluse käigus väljendab õpilane enda mõtteid, seisukohti ja arvamusi.
9.2 Arenguvestluse soovituslik kava:
9.2.1 Vestluse eesmärgi sõnastamine.
9.2.2 Kokkuvõte eelmise arenguperioodi eesmärkide ja huvide realiseerumisest.
9.2.3 Õppimise ja käitumise analüüs.
9.2.4 Klassijuhatajapoolne tagasiside.
9.2.5 Õpilasepoolne tagasiside ning ootuste ja huvide väljendamine.
9.2.6 Eesmärkide, arenguvajaduste ja tegevuskava sõnastamine.
9.2.7 Lapsevanema osalemisel lapsevanemapoolne tagasiside.
9.2.8 Kokkuvõte.
9.2.9 Kokkuleppe allkirjastamine.
10. Arenguvestluse dokumenteerimine
10.1 Arenguvestluste toimumine tuleb dokumenteerida.
10.2 Dokumentatsiooniks võib kasutada vormi Arenguvestluse leping (lisa 2), mis täidetakse
arenguvestluse käigus või kinnitada arenguvestluse läbiviimine muul kirjalikult taasesitataval
viisil.
10.3 Arenguvestluse leping kinnitatakse õpilase, klassijuhataja ja õpilase seadusliku esindaja
allkirjaga.
10.4 Klassijuhataja säilitab Arenguvestluste lepinguid kogu õpilase arenguvestluste perioodi.
10.5 Arenguvestluse lepingu koopia annab klassijuhataja õpilasele.
11. Arenguvestluse koordineerimine ja vastutus
11.1 Arenguvestluste protsessi koordineerib ja vastutab nende toimumise eest õppejuht.
11.2 Õppejuht tagab klassijuhatajate arenguvestlusealase asjatundlikkuse läbi ekspertide
konsultatsioonide ja täiendkoolituste.
11.3 Vastutus kõikide protseduurireeglite täitmise eest lasub klassijuhatajal.
12. Arenguvestluse protseduuri ja tingimuste muutmine
12.1 Arenguvestluse protseduuri ja tingimuste muutmise ettepanekuid on võimalik pidevalt
teha kirjalikult õppejuhile.
12.2 Muudatused hakkavad kehtima järgmisest õppeaastast.