§ 13. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine ning korduseksam

 (1) Õpilase täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise ning õpilasele korduseksami määramise otsustab kooli õppenõukogu kokkuvõtvate ja eksamihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu, et ta omandaks temale rakendatud õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused.

(2) Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppetöö lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. 

(3) Põhikooli õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tema aastahinne on "2" või "1" või on jäetud välja panemata (sümbol MH). 

(4) 10. ja 11. klassi õpilasele, kes sooritas üleminekueksami hindele F+, F või F-, määratakse korduseksam. 

(5) Gümnaasiumiõpilane, kellel õppeperioodi lõpus on rohkem kui kaks õppeainet, milles üle poolte kursustest on hinnatud hindega F+, F või F-, võidakse koolist välja arvata. 

(6) Gümnaasiumi õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainete nendes kursustes, milles tema kokkuvõttev hinne oli F+, F või F- tingimusel. Otsus täiendavale õppetööle jätmise kohta tehakse enne õppeperioodi lõppu. 

(7) Pärast korduseksami või täiendava õppetöö sooritamist muudetakse Stuudiumis eksamihinne, põhikooliõpilase aastahinne või gümnaasiumiõpilase kursusehinne (endine hinne kustutatakse). Hindele lisatakse kommentaar "Sooritas korduseksami" või "Sooritas täiendava õppetöö". 

(8) Gümnaasiumiõpilane, kellel pärast täiendavat õppetööd ja/või korduseksami sooritamist on säilinud kursusi, mille hinne ei ole vähemalt E, või kelle korduseksamihinne ei ole vähemalt E, ei viida üle järgmisse klassi ning arvatakse koolist välja. 

(9) Gümnaasiumi õpilase võib jätta erandjuhul klassikursust kordama mõjuvate põhjuste puhul, kui õppenõukogu peab seda tema edasise õppimise seisukohalt otstarbekaks. 

(10) Põhikoolis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne "2" või "1", täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama. 

(11) Põhikoolis võib õppenõukogu põhjendatud otsusega jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „2" või „1". Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.

§ 13.1. Õpilase järgmisse klassi üleviimine

(1) Õpilase järgmisse klassi üleviimise otsustab õppenõukogu. 
(2) Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise aastahindest. 
(3) Põhikooli õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, viiakse üle järgmisse klassi enne õppeperioodi lõppu. 
(4) Põhikooli õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustil. 
(5) Gümnaasiumiõpilane, kelle kõikide õppeainete kõik kursused ja korduseksam on hinnatud vähemalt hindega E, viiakse üle järgmisse klassi. 
(6) Gümnaasiumi õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle või kellele määrati korduseksam, viiakse üle järgmisse klassi ainult juhul, kui pärast täiendavat õppetööd või korduseksamit on täidetud lõikes 5 toodud tingimused. Otsus üleviimise kohta tehakse hiljemalt 30. augustiks.

§ 13.2. Põhikooli lõpetamine

(1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt "rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.

(2) Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele: 

1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne; 

2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne. 

(3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt "Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse" § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.

(4) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami. 

(5) Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina.

§ 13.3. Gümnaasiumi lõpetamine

(1) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele: 
1) kelle kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad või valikkursuste puhul rahuldavad või arvestatud; 

2) kes on sooritanud  eesti keele (või lõikes 2 sätestatud tingimustel eesti keele teise keelena), matemaatika ja võõrkeele (inglise, prantsuse, vene või saksa keeles) riigieksamid; 

3) kes on sooritanud vähemalt rahuldavale tulemusele gümnaasiumi koolieksami; 

4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö. 

(2) Õpilased, kes on gümnaasiumis õppinud eesti keelt teise keelena, õpilased, kes on lõpetanud põhikooli vene või muu õppekeelega koolis või klassis ja on asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, ning õpilased, kes on vene või muu õppekeelega gümnaasiumist või gümnaasiumiklassist asunud õppima eesti õppekeelega gümnaasiumisse või gümnaasiumiklassi, võivad valida, kas sooritavad eesti keele või eesti keele teise keelena riigieksami.

(3) Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. 

(4) Õppenõukogu otsusega võib gümnaasiumi koolieksamina arvestada edukat osalemist üleriigilisel või rahvusvahelisel ainevõistlusel gümnaasiumiastmes. Sellisel juhul hinnatakse õpilase eksamit hindega “väga hea”.