Kodukord

• Vaata ka: sisekord ja ohutus tehnoloogia tunnis

 

1. peatükk. Üldsätted ja reguleerimisala

 

§ 1.1. Üldsätted

(1) Kodukord on Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi (edaspidi kool) õppetööd ja õppekorralduse alaseid, õpilase ning tema vanema või eeskostja (edaspidi lapsevanem) õigusi ja kohustusi, koolitöötajate õigusi ja kohustusi, õppetegevuse alaseid suhteid ning õpilaste ja töötajate omavahelise suhtlemise, käitumise ja ühistegevuse reegleid reguleeriv dokument.
(2) Kooli kodukord on avalik dokument, mis avalikustatakse kooli veebilehel. Kooli kodukorraga paberkandjal on võimalik tutvuda koolis.
(3) Kodukorraga tagatakse õppetöö kavandamisel ja läbiviimisel ühtsed nõuded ja vastavus kehtivatele õigusaktidele.
(4) Kodukorra täitmine ja üldtunnustatud käitumis- ning kõlblusnormide järgimine koolis on õpilaste käitumise hindamise aluseks.
(5) Õpilase suhtes, kes ei käitu kooli kodukorra kohaselt, rakendatakse koolis põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduse § 58 sätestatud tingimustel ja korras.
(6) Kodukorra kehtestab direktor käskkirjaga ja selle täitmine on õpilasele ja kooli töötajale kohustuslik.
(7) Kodukord ja selle muudatused esitatakse enne selle kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.
(8) Kodukorra muudatustest teavitatakse õpetajaid õppenõukogus.
(9) Muudatused kodukorras viiakse sisse üldjuhul enne õppeaasta algust, kui õigusaktid ei näe ette teisiti.

 

§ 1.2. Kodukorra reguleerimisala

Kodukorras sätestatakse järgmised koolielu reguleerivad juhendid ja korrad:
(1) kooli päevakava;
(2) kooli üldine töökorraldus;
(3) õpilaste õigused ja kohustused;
(4) õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord;
(5) hindamise korraldus;
(6) hindamisest teavitamise täpsustatud tingimused ja kord;
(7) täiendavad alused gümnaasiumist väljaarvamiseks;
(8) õppest puudumiste arvestamise kord;
(9) õppest puudumisest teavitamise kord;
(10) kooli rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite kasutamise kord õpilastele õppekavavälises tegevuses;
(11) õpilaste ja kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord ning abinõud õpilaste ja kooli töötajate vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks;
(12) kooli hoonest sisse- ja väljaliikumise kontrollimise ning õpilase kooli hoonest väljaliikumise piiramise rakendamise kord;
(13) jälgimisseadmestiku kasutamise kord;
(14) kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise kord;
(15) kooli tunnustusmeetmed õpilaste tunnustamiseks õpingute jooksul;
(16) esemete kasutamise viisid, mis toovad kaasa esemete hoiule võtmise kooli poolt;
(17) kooli hoiule antud esemete hoiustamise ja nende tagastamise kord;
(18) tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord;
(19) õpilaspileti kasutamise kord koolis;
(20) nõuded õpilase käitumisele;
(21) õpilase riietumisstandard.


 

2. peatükk. Kooli päevakava

 

§ 2.1. Koolimaja

(1) Koolimaja on avatud tööpäevadel kell 7.00-19.00.
(2) Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on koolimaja suletud, v.a erandjuhud.

 

§ 2.2. Õppetund ja vahetund

(1) Koolipäeva kõige olulisem osa on õppetund.
(2) Õppetunnid toimuvad vastavalt tunniplaanile, mis koostatakse, lähtuvalt kooli õppekavast.
(3) Õppetunnid algavad I vahetuses kell 8.00, II vahetuses vastavalt vabade ruumide olemasolule, kuid mitte hiljem kui kell 13.40.
(4) Õppetund algab kellahelinaga, õppetunni lõpetab õpetaja.
(5) Õppetunni pikkus on 45 minutit.
(6) Tundide algust ja kestvust võib mõjuvatel põhjustel muuta kooli juhtkonna loal.
(7) Vahetunni pikkus 10 minutit, v.a söögivahetud, mille pikkus on 15 minutit.
(8) Õppetunde võib läbi viia ka väljaspool kooli õuesõppe, õppekäigu, ekskursiooni vms vormis. Üritust korraldav õpetaja peab tagama, et õpilased ja lapsevanemad oleksid ürituse toimumisest teadlikud.

 

§ 2.3. Õppetundide ja söögivahetundide ajad

 

• Õppetunni pikkus 45 minutit,
• söögivahetundide pikkus 15 minutit,
• ülejäänud vahetundide pikkus 5-10 minutit.
• 9.40 - 9.55 - 1.-3. klassi söögivahetund
• 10.40 - 11.00 - 4.-6. klassi söögivahetund
• 11.45 - 12.00 - 7.-9. klassi söögivahetund
• 12.45 - 13.00 - gümnaasiumi söögivahetund
• 13.45 - 14.00 - 2. klassi ja pikapäevarühma söögivahetund

Tundide ajad
1. tund 8.00 - 8.45
2. tund 8.55 - 9.40
3. tund 9.55 - 10.40
4. tund 11.00 - 11.45
5. tund 12.00 - 12.45
6. tund 13.00 - 13.45
7. tund 14.00 - 14.45
8. tund 14.50 - 15.35
9. tund 15.40 - 16.25



 

§ 2.4. Pikapäevarühm ja huviringid

(1) Koolis töötavad tasulised pikapäevarühmad 1. ja 2. klassi õpilastele. Rühm avatakse vähemalt 20 soovija olemasolul.


 

3. peatükk. Kooli üldine töökorraldus

 

§ 3.1. Õppetöö

(1) Õppetöö toimub vastavalt tunniplaanile.
(2) Muutustest tunniplaanis teavitab õpilast klassijuhataja, aineõpetaja või juhtkonna liige.
(3) Kui aineõpetaja ei ole ilmunud 10 minuti jooksul alates tunni algusest, teavitavad õpilased sellest kooli juhtkonda.
(4) Õppimise eest vastutab õpilane ning õppeprotsessi juhtimise eest õpetaja. (5) Õppetunnis istub õpilane vabalt valitud kindlal kohal. Vajadusel on aineõpetajal õigus õpilane oma tunnis ümber paigutada teisele kohale.
(6) Õpilane võib tunni ajal klassist või oma töökohalt lahkuda ainult õpetaja loal .
(7) Õpilane töötab igas tunnis aktiivselt kaasa, austab tunnisviibijate töörahu ning ei sega oma käitumisega kaasõpilasi ja õpetajat.
(8) Koduse ülesande täitmata jätmisest informeerib õpilane õpetajat ning selgitab selle põhjuse õppetunni algul.
(9) Hilinemine tundi pole lubatud. Õpetaja võib hilinenud õpilast tundi mitte lubada ja see loetakse põhjuseta puudumiseks.
(10) Õppetund viiakse üldjuhul läbi tervele klassile (v.a kehaline kasvatus alates 5. klassist, tehnoloogiaõpetus ning käsitöö ja kodundus 5.-9. klassis ja õppeained, milles tehniliste vahendite kasutamise vajadus ei võimalda korraga töötada kogu klassiga).
(11) Õppetundi võib läbi viia ka klassidevahelistes õpperühmades.
(12) Konsultatsioonid toimuvad aineõpetaja poolt määratud või temaga kokku lepitud ajal, osavõtt nendest on vabatahtlik.
(13) Õppetööd võib vajadusel korraldada distants- või hübriidõppe vormis.
(14) Igal õpilasel peab õppetöös osalemiseks olema isiklik Stuudiumi konto.
(15) Distantsõppe ülesanded lisab õpetaja Stuudiumi hiljemalt iga koolipäeva alguseks.
(16) Videotunnis osalev õpilane siseneb videotundi oma nimega. Õpetajal on isiku tuvastamise eesmärgil ja vastamise läbipaistvuse tagamiseks õigus õpilaselt nõuda veebikaamera kasutamist.
(17) Video(online-)tunni salvestamine kõikide osalejate eelneva nõusolekuta on keelatud.
(18) Kõrvaliste isikute osalemine video(online-)tunnis on eelneva kokkuleppeta keelatud.
(19) Videotundide toimumise ajast teavitab õpetaja õpilasi Stuudiumi kaudu hiljemalt eelmisel päeval kell 17.00.

 

§ 3.2. Vahetund

(1) Vahetund on õpilasele puhkamiseks, selle ajal ei häiri ta oma kaasõpilasi.
(2) Vahetunni ajal viibib õpilane selles koridoris või klassiruumis, kus algab tema järgmine tund (v.a söögivahetund).
(3) Algklassiõpilaste juures viibib vahetunni ajal eelmise tunni õpetaja või õpetaja abi.

 

§ 3.3. Õpitulemuste kontrollimise korraldus

(1) Kontrolltööd ja arvestused toimuvad õpetaja määratud ajal.
(2) Kirjalikke kontrolltöid või arvestusi, mis kontrollivad terve trimestri või kursuse õpitulemuste omandatust, ei ole õppepäevas üle ühe ning õppenädalas üle kolme. Selliseid kontrolltöid ei korraldata esmaspäeval ja reedel ning õppepäeva esimesel ja viimasel tunnil, v.a juhul, kui vastava aine tund on tunniplaanis ainult sellisel ajal.
(3) Lühema perioodi materjali hõlmavaid kontrolltöid võib ühe õppepäeva jooksul olla kuni kaks.
(4) Kontrolltöö täpsest toimumisajast teavitatakse õpilasi vähemalt viis õppepäeva enne kontrolltöö toimumist .
(5) Tunnikontrollide jm väiksemamahuliste tööde (kuni ühe nädala või kuni kolme õppetunni materjal) toimumisest ei pea õpilasi eelnevalt teavitama ning nende arv õppepäevas pole piiratud eeldusel, et nende eest ei panda õpilasele arvestuslikku hinnet.

 

§ 3.4. Vaheajad, tasemetööd, eksamid

(1) Õppetöö vaheajad ning tasemetööd (3. ja 6. klass), põhikooli lõpueksamid ja gümnaasiumi riigieksamid toimuvad haridus- ja teaduministri poolt kehtestatud aegadel.
(2) Lõpueksamite graafik (s.h koolieksamid) ja komisjonide koosseisud kinnitakse hiljemalt kaks nädalat enne eksamiperioodi algust.
(3) Üleminekueksamite ja koolisiseste tasemetööde aeg tehakse teatavaks kaks nädalat enne vastava eksami või tasemetöö toimumist.

 

§ 3.5. Pidulikud üritused

(1) Pidulikeks üritusteks on kooliaasta avaaktus, Eesti Vabariigi aastapäeva aktus, kooli aastapäeva aktus, lõpukella aktus, lõpuaktused jms.
(2) Pidulikel üritustel osalevad lisaks õpilastele ka vastava kooliastme õpilasi õpetavad aineõpetajad, kui õppetöö korraldus seda võimaldab.

 

§ 3.6. Temperatuuri mõju õppetöö korraldusele

(1) Õppetöö jäetakse ära:

1. õpperuumis, kus õhutemperatuur on väiksem kui 19o ja
2. võimlas, kui õhutemperatuur seal on väiksem kui 18o.

(2) Õppetunnid võib ära jätta, kui tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on:

1. 1.-6. klassi õpilaste puhul alla -20o ja
2. 7.-9. klassi õpilaste puhul alla -25o.

(3) Madalast välisõhu temperatuurist hoolimata kooli tulnud õpilastele korraldatakse kojusaatmise võimaluseni erinevaid tegevusi.
(4) Kehalise kasvatuse tunde võib õues läbi viia, kui tegelikult toimiv välisõhu temperatuur on

1. 1.-6. klassi õpilaste puhul kuni -10o ja
2. 7.-12. klassi õpilaste puhul kuni -15o.

 

§ 3.7. Söökla

(1) Iga klassi toitlustatakse kokkulepitud kellaajal.
(2) Põhikooli söögivahetundidel viibib sööklas vähemalt ühe klassi klassijuhataja vm aineõpetaja. Vastav graafik kooskõlastatakse direktoriga .
(3) Õpilasi toitlustatakse tasuta.
(4) Pikapäevarühmas osalevatele õpilastele võimaldatakse täiendav toitlustamine, mille aeg kavandatakse nii, et kahe söögikorra vahe on 3 kuni 4 tundi.
(5) Puudumise korral arvestatakse nende päevade toiduraha järgmise kuu ettemaksuna, kui puudumisest on toitlustajat teavitatud kaks päeva ette.
(6) Koolipuhvet on avatud ainult vahetundide ajal.

 

§ 3.8. Garderoob

(1) Garderoob on avatud alates kl 7.30 kuni koolipäeva lõpuni.
(2) Igal klassil ja õpilasel on garderoobis kindel koht.
(3) Üleriided ja välisjalatsid jäetakse koolipäeva ajaks garderoobi.
(4) Koolimajas kantakse vahetusjalatseid. Päeva lõpus jäetakse vahetusjalatsid riidest kotiga garderoobi.
(5) Õpilased ei jäta garderoobi üleriiete taskusse raha, võtmeid ja väärtesemeid. Nende esemete eest kool ei vastuta.
(6) Õpilasel on võimalus üürida isiklike asjade hoidmiseks koolikapp.
(7) Vahetundide ja tundide ajal garderoobi alal ilma põhjuseta ei viibita.
(8) Pärast õppetundide lõppu viib viimase tunni aineõpetaja 1.-4. klassi õpilased garderoobi ning võimaluse korral jälgib neid kuni nende koolimajast lahkumiseni, muudel juhtudel palub seda teha valvuril.
(9) Jalgrattaga kooli tulnud õpilane jätab oma jalgratta jalgrattaparklasse kooli välisukse kõrval, kus see tuleb kindlasti lukustada. Parklasse jäetud jalgrataste eest kool ei vastuta.


 

4. peatükk. Õpilase õigused, kohustused ja vastutus

 

§ 4.1. Õpilase õigused

Õpilasel on õigus:
(1) õppida koolis tasuta riikliku õppekava ja kooli õppekava poolt ettenähtud mahus; (2) valida kooli õppekavas fikseeritud õppesuundi ja valikaineid;
(3) kasutada kooli õppekava läbimiseks tasuta õpikuid;
(4) kasutada kooli õppekava läbimiseks tasuta tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti (põhikoolis);
(5) kasutada kooli raamatukogu, lugemissaali ja arvutiklassi õppeülesannete täitmiseks;
(6) saada teavet kooli üldisest töökorraldusest, vajalikest õppevahenditest ja planeeritavatest üritustest:
(7) saada teavet õpitulemuste hindamise korra kohta:
(8) saada teavet oma hinnete kohta;
(9) saada tasuta koolieinet (põhikoolis);
(10) põhjendatud vajaduse korral õppida individuaalse õppekava alusel riiklikus ja kooli õppekavas sätestatud korras;
(11) olla kaitstud ja saada kaitset vaimse ja füüsilise vägivalla eest;
(12) saada vajadusel õpetajatelt konsultatsioone ja õpiabi;
(13) avaldada oma arvamust koolikorralduse kohta ja teha ettepanekuid muudatusteks;
(14) kandideerida ja olla valitud kooli õpilasesindusse, kes esindab põhimääruses sätestatud pädevuse piires õpilasi koolisisestes küsimustes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega; (15) valida kooli õpilasesinduse liikmeid;
(16) saada koolist karjääriteenust (kaarjääriõpe, -info või nõustamine);
(17) saada teavet edasiõppimisvõimaluste kohta;
(18) saada koolis viibimise ajal meditsiinilist ja psühholoogilist abi;
(19) saada tunnustust vastavalt õpilaste tunnustamise korrale;
(20) osaleda pikapäevarühmas (1. ja 2. klass);
(21) osaleda kooli huviringide töös;
(22) moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega, ning osaleda nende töös;
(23) kasutada tasuta kooli ruume ja õppevahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kokkuleppel kooli juhtkonnaga;
(24) pöörduda oma õiguste kaitseks kooli õpilasesinduse, direktori, hoolekogu, Tallinna Haridusameti, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsioonide poole.

 

§ 4.2. Õpilase kohustused

(1) Õpilane on kohustatud:

1. täitma õpiülesandeid ja osalema talle kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ette nähtud õppes;
2. õppima võimetekohaselt ja täitma koduseid ülesandeid igaks tunniks;
3. kandma kaasas vajalikke töövahendeid ja spordiriideid vastavalt aineõpetaja nõudmistele;
4. kandma kaasas ja täitma korrektselt õpilaspäevikut (1.-3. klass);
5. tagama töörahu kaasõpilastele ja kooli personalile;
6. osalema õppetundide ajal koolimajas toimuvatel tunnivälistel üritustel;
7. mitte hilinema õppetundi;
8. hoidma koolis puhtust ja korda;
9. hoidma isiklikku ja kooli vara;
10. mitte seadma ohtu enda ja teiste tervist ja vara;
11. riietuma vastavalt kooli riietumisstandardile;
12. sööma-jooma selleks ettenähtud kohas (sööklas või õpetaja loal klassiruumis);
13. teavitama kõikidest väärteojuhtumitest klassijuhatajat, aineõpetajat, juhtkonna liiget või teisi täiskasvanuid;
14. kooli vara või ruumide rikkumisel või lõhkumisel selle puhastama, parandama, vajadusel asendama uuega või hüvitama;
15. täita ekskursioonidel, õppekäikudel ja matkadel õpetaja ja juhendajate korraldusi ja liikluseeskirju;
16. täita evakueerimisel ja eriolukordades täpselt õpetaja korraldusi;
17. täita tuleohutuseeskirju.

(2) Õpilasel on keelatud

1. võtta kooli kaasa õppetööks mittevajalikke või ohtlikke esemeid (teravad, kergesti süttivad või plahvatusohtlikud esemed);
2. tarvitada või omada alkoholi ja narkootilisi aineid;
3. suitsetada, tarbida närimistubakat ja e-sigaretti;
4. kasutada füüsilist ja vaimset vägivalda ning ebatsensuurseid väljendeid;
5. kasutada tunni ajal elektroonilisi seadmeid (mobiiltelefon, muusikapleier, kõrvaklapid, fotoaparaat, isiklik sülearvuti jms), v.a kokkuleppel õpetajaga. Mobiiltelefonid on tunni ajal välja lülitatud või seadistatud hääletule režiimile;
6. joosta ja turnida kooli koridorides, treppidel või klassides ning istuda aknalaudadel;
7. avada aknaid või keerata radiaatorite termoregulaatoreid ilma õpetaja loata;
8. lahkuda koolist enne tundide lõppu ilma selleks luba küsimata;
9. viibida ilma põhjuseta garderoobis;
10. kutsuda õppetöö ajal koolimajja oma koolis mitteõppivaid sõpru ja tuttavaid.

 

§ 4.3. Õpilase vastutus

Õpilane vastutab:
1) kooli raamatukogust ja ainekabinettidest või aineõpetajalt saadud õpikute, raamatute, teavikute vm õppevahendite heaperemeheliku kasutamise ning nende õigeaegse tagastamise eest;
2) kooli kaasa võetud isikliku vara eest;
3) antud lubaduste ja sõlmitud kokkulepete täitmise eest;
4) enda poolt esitatud informatsiooni õigsuse eest;
5) enda poolt esitatud kirjalike tööde autorsuse eest;
6) õppes kohusetundliku osalemise ja oma õppetöö tulemuste eest.


 

5. peatükk. Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord

 

§ 5.1. Õppevahendite kasutamine

(1) Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede tasuta kasutamisse andmisel lähtub kool Võlaõigusseaduses § 389-395 sätestatust, arvestades Põhikooli- ja Gümnaasiumiseaduses § 20 sätestatut ja haridus- ja teadusministri 18.03.2011.a määruses nr 7 Kooliraamatukogude töökorralduse alused sätestatud erisusi.
(2) Kool võimaldab põhikooli õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.
(3) Kool võimaldab gümnaasiumi õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.
(4) Tasuta õpikute, tööraamatute ja töövihikute kasutamise kord ei laiene eelkooli õpilastele.
(5) Põhikooli õpilased saavad õppeaasta algul õpikud aineõpetajalt, tööraamatud ja töövihikud klassijuhatajalt.
(6) Gümnaasiumi õpilased saavad õppeaasta algul õpikud raamatukogust, töövihikud aineõpetajalt.
(7) Gümnaasiumiõpilased ostavad õppekava läbimiseks vajalikud töövihikud ning võõrkeelte tööraamatud. Töövihikute ja võõrkeelte tööraamatute raha makstakse vastava teate alusel klassijuhatajale või aineõpetajale.
(8) Tasuta kasutamiseks saadud õppekirjandusele on õpilane kohustatud parema säilimise huvides panema ümber ümbrispaberi või plastkaaned.
(9) Õpilane, lapsevanem ja koolitöötaja peab kandma tasuta kasutamiseks antud õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede säilitamiseks vajalikud kulud.
(10) Õpetaja ja koolitöötaja ei vastuta kasutusse antud õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede otstarbelisest kasutamisest tingitud muutumise või halvenemise eest.
(11) Õppetöö eesmärgil võib kasutada erinevaid e-õppe keskkondi ja materjale. Näiteks opiq.ee, e-koolikott, Microsoft Teams, GeoGebra, Moodle, Zoom, Google Classroom, miksike.ee, koolielu.ee jt.
(12) Koolist saab õppetöös osalemise eesmärgil laenutada sülearvutit. Selleks tuleb pöörduda klassijuhataja poole.

 

§ 5.2. Õpikute tagastamine

(1) Õpilane ja koolitöötaja peab tema kasutusse antud õpikud kasutustähtaja lõppemisel tagastama.
(2) Kooli raamatukogu võib õppevahendi tagastamist nõuda ka varem, kui on möödunud aeg, mille jooksul õpilane ja koolitöötaja oleks saanud kasutuseesmärgi saavutada.
(3) Õpilasel ja koolitöötajal on õigus võtta ära õpikute tagastamisel enda poolt õpikutele tehtud parendused, kui see on õpikut kahjustamata võimalik.
(4) Õpiku tagastamine kasutustähtaja lõpul toimub raamatukogu poolt määratud tähtaja jooksul, mis on sätestatud raamatukogu kasutuseeskirjas.
(5) Raamatukogu võib õpiku tagasi nõuda, kui
1) ta vajab õpikut ettenägematute asjaolude tõttu;
2) õpilane või koolitöötaja annab õpiku kasutamise õigustamatult üle kolmandale isikule või kui õppevahend on tõsiselt ohustatud õpilase või koolitöötaja kohustuste rikkumise tõttu;
3) õpilane arvatakse koolist välja või koolitöötajaga lõpetatakse tööleping.
(6) Kui õpikud laenutati individuaalselt õpilasele, siis vastutab õpikute raamatukogule tagastamise eest õpilane.
(7) Kui õpikud anti ainekomplektina aineõpetajale või klassikomplektina klassijuhatajale, siis vastutab õpikute raamatukogule tagastamise eest aineõpetaja või klassijuhataja.
(8) Õppe- või ainekabinetti koolitöötajale antud õpikud tagastatakse raamatukokku või pikendatakse nende laenutust iga õppetsükli lõpus.
(9) 1. klassi õpilased ei pea tagastama aabitsat.
(10) Tagastamisele ei kuulu tõõraamatud, töövihikud ja töölehed.
(11) Põhikooli õpilased tagastavad õpikud aineõpetajale, gümnaasiumi õpilased raamatukokku.
(12) Õppeaastaks kasutusse antud õpiku tagastamise tähtaeg on 5. juuni. Ainetes, milles õpilane sooritab eksami või täiendava õppetöö, tagastatakse õpik pärast eksami või täiendava õppetöö sooritamist.

 

§ 5.3. Raamatukogule tekitatud kahju hüvitamine

(1) Kaotatud või rikutud õpiku on õpilane, lapsevanem või koolitöötaja kohustatud asendama sama õpikuga või kokkuleppel raamatukoguhoidjaga mõne teise õpikuga või tasuma selle turuväärtuse.
(2) Õpilase tekitatud ainelise kahju hüvitab vastavalt õpilane või lapsevanem vastavalt raamatukogu kasutamiseeskirjas ette nähtud hüvituskorrale.
(3) Koolitöötaja tekitatud ainelise kahju hüvitab koolitöötaja vastavalt raamatukogu kasutuseeskirjas ette nähtud hüvituskorrale.
(4) Raamatukogule tekitatud kahju hüvitamise nõuded tasuta kasutusse antud õpiku muutusest või rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks aeguvad kuue kuu jooksul õpiku tagastamisest.
(5) Õpilase või koolitöötaja nõuded kulude hüvitamiseks või parenduse äravõtmiseks aeguvad kuue kuu jooksul õpiku tagastamisest.


 

6. peatükk. Hindamise korraldus

 

§ 6.1. Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise skaalad

(1) Teadmiste ja oskuste hindamisel kasutatakse viiepallilist skaalat.
(2) Koolisiseselt kasutatakse õpilaste hindamisel 10 positiivse ja 3 negatiivse hindega skaalat.
(3) Positiivsed hinded on;
   A+ väljapaistev;
   A suurepärane;
   B+ väga hea;
   B tubli;
   C+ hea;
   C üsna hea;
   D+ keskpärane;
   D rahuldav;
   E+ piisav;
   E kesine.
(4) Negatiivsed hinded on:
   F+ kehv;
   F puudulik;
   F- nõrk;
(5) Lisaks kasutatakse:

1. hinnet X mõjuva põhjuseta esitamata tööde tähisena;
2. hinnet T mõjuva põhjusega õigeaegselt esitamata töö tähisena.

(6) Täheliste hinnete teisendamisel numbrilisse viiepallisüsteemi kasutatakse järgmist üleminekut:
   hinne 5: A+,A, B+;
   hinne 4: B, C+, C;
   hinne 3: D+. D, E+, E;
   hinne 2: F+, F;
   hinne 1: F-.
(7) Mõnede õppeülesannete hindamisel võib õpetaja kasutada hinnangut "arvestatud" (ARV) ja "mittearvestatud" (MA).

 

§ 6.2. Õpitulemuste hindamise korraldus

(1) Õpilase teadmisi ja oskusi hindab klassi-või aineõpetaja õpilaste suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel.
(2) Õpitulemuste hindamine jaguneb:

1. kujundav hindamine;
2. õpiprotsessi hindamine (protsessihinne);
3. arvestuslik hindamine (arvestuslik hinne):
4. kokkuvõttev hindamine (kokkuvõttev hinne).

(3) Hindamise täpsem korraldus on sätestatud kooli õppekavas.link opens on new page


 

7. peatükk. Hindamisest teavitamise ning õpilase ja vanema hinnetest teavitamise täpsustatud tingimused ja kord

 

§ 7.1. Hindamisest teavitamine

Hindamisest teavitamisel lähtub kool Haldusmenetluse seaduses § 25-32 sätestatust.

 

§ 7.2. Õpilase hindamisest ja hinnetest teavitamine

(1) Kooli õppekavas sätestatud õpilaste hindamise põhimõtted ja kord on õpilasele kättesaadav kooli kodulehel.
(2) Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda tutvustavad õpilastele klassiõpetajad ja aineõpetajad õppeaasta või ainekursuse algul.
(3) Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja õppeaasta algul.
(4) Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta.
(5) Iga trimestri või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitab aineõpetaja õpilast trimestri või kursuse algul.
(6) Õpitulemused, mida arvestuslikult hinnatakse, samuti nende kontrollimise vormi ja orienteeruva aja teatab aineõpetaja õpilasele trimestri või kursuse algul. Teave esitatakse õpilastele kirjalikult ja/või veebi vahendusel.
(7) Trimestri või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike jm. suuremahuliste arvestuslike tööde (kontrolltööd) aeg fikseeritakse Stuudiumis kontrolltööde plaanis.
(8) Õpetaja teavitab õpilast tema saadud hinnetest vahetult ja Stuudiumi kaudu.
(9) Õpilase soovi korral teavitatakse teda saadud arvestuslikest hinnetest (I kooliastmel ka protsessihinnetest) õpilaspäeviku või hinnetelehe kaudu.
(10) Kokkuvõtvatest hinnetest teavitatakse õpilast Stuudiumi ja klassitunnistuse kaudu.
(11) Õpetaja lisab arvestuslike tööde (nt kontrolltöö, referaat, kirjand) tulemused Stuudiumisse hiljemalt 10 tööpäeva pärast õpilasepoolset töö esitamist. Protsessihinded (nt tunnikontroll, suuline vastus, õpilase esitlus vm) lisab õpetaja Stuudiumisse hiljemalt 7 tööpäeva pärast õpilasepoolset töö esitamist.

 

§ 7.3. Vanema hinnetest teavitamine

(1) Kooli õppekavas sätestatud õpilaste hindamise põhimõtted ja kord on kättesaadav lapsevanemale kooli kodulehel.
(2) Teave trimestri või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest saab lapsevanem õpilase kaudu.
(3) Trimestri või kursuse õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike jm. suuremahuliste arvestuslike tööde (kontrolltööd) aegadest teavitatakse lapsevanemat Stuudiumi vahendusel.
(4) Õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustatakse lastevanematele klassi lastevanemate koosolekul.
(5) Lapsevanemal on õigus saada teavet oma lapse hinnete kohta vastavalt klassi- või aineõpetajalt ja klassijuhatajalt.
(6) Lapse hinded tehakse lapsevanemale teatavaks Stuudiumi kaudu.
(7) Lapsevanema soovi korral võib ta esitada koolile hindamise kohta teabenõude, mille alusel teavitatakse teda lapse hinnetest hinnetelehe kaudu.
(8) Hinneteleht saadetakse lapsevanemale:

1. õpilase kaudu, kui õpilane on vähemalt 10-aastane;
2. postiga, kui õpilane on noorem kui 10-aastane ja vanemaga pole kokku lepitud teisiti.

(9) Tunnistus antakse 1.-3. klassi õpilasele üks kord õppeaastas õppeaasta lõpus. 4.-12. klassi õpilane saab õppeaasta lõpus e-tunnistuse.

 

8. peatükk. Täiendavad alused gümnaasiumist väljaarvamiseks

 

§ 8.1. Gümnaasiumist väljaarvamine

(1) Õpilase gümnaasiumist väljaarvamisel lähtub kool Põhikooli- ja gümnaasimiseaduses §28 sätestatust.
(2) Gümnaasiumi õpilane arvatakse koolist välja:
(1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taitluse;
(2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises Eesti Vabariigi või välisriigi õppeasutuses ja ta ei ole esitanud sellekohast taotlust;
(3) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis;
(4) kui õpilane rikub korduvalt kodukorda;
(5) kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;
(6) kui õpilasel on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul kolm või enam õppeainet, milles üle poolte kursustest on hinnatud hindega F+, F või F-;
(7) kui õpilane on täitnud gümnaasiumi lõpetamise tingimused ning talle on väljastatud gümnaasiumi lõputunnistus;
(8) õpilase surma korral.

 

§ 8.2. Täiendavad alused gümnaasiumist väljaarvamiseks

Õpilane võidakse koolist välja arvata ka juhul, kui
(1) õpilane on õppeaasta jooksul puudunud rohkem kui 10% ainetundidest;
(2) õppenõukogu ei vii teda õppetöö tulemuste põhjal üle järgmisse klassi.

 

§ 8.3. Ajutiselt välisriiki õppima asumine

(1) Õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem esitab hiljemalt 30. juuniks kooli direktorile taotluse õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal.
(2) Õpingute jätkamisel Eestis asub õpilane õppima klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi.
(3) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel võib õpilane vajaduse korral jätkata õpinguid madalamas klassis.

 

§ 8.4. Väljaarvamine

Gümnaasiumist väljaarvamise otsuse teeb kooli direktor käskkirjaga.


 

9. peatükk. Koolis korraldatavast õppest puudumine

 

§ 9.1. Puudumine ja hilinemine

(1) Õpilasel ei ole lubatud põhjuseta tundidest puududa ega neisse hilineda.
(2) Puudumine ei vabasta õpilast materjali omandamisest.
(3) Õpetajal on õigus märkida puudujaks õpilane, kes hilineb tundi, kusjuures on õpetaja otsustada, kas lubada õpilane tundi või mitte.
(4) Õpilasel ei ole lubatud põhjuseta tundidest (sh online-tundidest) puududa ega neisse hilineda.

 

§ 9.2. Põhjusega puudumine

Põhjusega puudumisteks on:
(1) kooli esindamine aineolümpiaadidel, spordivõistlustel jm üritustel;
(2) puudumine haiguse või õpilasele terviseteenuse osutamise tõttu, kui sellest on kooli nõuetekohaselt informeeritud;
(3) puudumine muudel põhjustel, kui selleks on eelnevalt taotletud ja saadud koolist luba;
(4) puudumine ootamatutel mõjuvatel põhjustel, kusjuures kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks.

 

§ 9.3. Puudumiste arvestamine

(1) Õpetaja on kohustatud märkima puudujaid ja hilinejaid igas tunnis.
(2) Puudumised ja hilinemised märgitakse Stuudiumi.

 

§ 9.4. Puudumiste seos arvestusega

(1) 4.-9. klassi iga õppeaine ja gümnaasiumiklassi iga kursus lõpeb arvestusega.
(2) Arvestus on individuaalne, nõutava materjali mahu määrab aineõpetaja, soovitavalt mitterahuldavalt ja rahuldavalt omandatud materjali hulgast.
(3) Lõpuklasside õpilased sooritavad arvestuse maikuus.
(4) Arvestusest vabastatakse õpilane, kes on õppeaasta jooksul kohal viibinud 90% antud aine tundides, kusjuures puudutud tundide hulka ei arvestata põhjusega puudumisi.
(5) Arvestuse sooritamist märgitakse Stuudiumis tähega "S" ja see ei muuda kursusehinnet/aastahinnet. Arvestuse mittesooritamist tähistatakse sümboliga "%".


 

10. peatükk. Õppest puudumisest teavitamise kord

 

§ 10.1. Puudumisest teavitamine

Õppest puudumisest teavutamisel lähtub kool Haldusmenetluse seaduses § 25-32 sätestatust, arvestades Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses§ 35-36 sätestatuga.

 

§ 10.2. Puudumine koolipoolsetel põhjustel

Õpetaja, kelle teadmisel õpilane puudub tundidest kooli huvides, informeerib sellest teisi õpetajaid e-posti teel või Stuudiumi vahendusel.

 

§ 10.3. Puudumine tervislikel põhjustel

(1) Lapsevanem on kohustatud klassijuhatajat teavitama õpilase haigestumise esimesel päeval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (Stuudium).
(2) Hilisemal teatamisel loetakse puudumine põhjendatuks alates teatamise päevast.
(3) Pärast puudumist kooli naasmisel esitab õpilane kahe päeva jooksul klassijuhatajale paberkandjal lapsevanema tõendi puudumise kestuse kohta.

 

§ 10.4. Puudumine eelneva loaga

(1) Loa taotlemiseks esitab õpilane avalduse.
(2) Aineõpetaja kinnitab oma nõustumist õpilase puudumisega oma allkirjaga.
(3) Kõikide aineõpetajate nõusoleku olemasolu korral annab loa puudumiseks direktor või õppejuht.
(4) Kirjeldatud puudumise ajal õpitud materjali kohustub õpilane omandama iseseisvalt.

 

§ 10.5. Puudumine ootamatutel mõjuvatel põhjustel

(1) Lapsevanem on kohustatud klassijuhatajat teavitama ootamatute põhjuste ilmnemisel või hiljemalt puudumisega samal päeval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (Stuudium).
(2) Pärast puudumist kooli naasmisel esitab õpilane kahe päeva jooksul klassijuhatajale paberkandjal lapsevanema tõendi puudumise kestuse kohta.

 

§ 10.6. Koolipoolsed toimingud õpilase puudumise korral

(1) Klassijuhataja registreerib õpilase puudumise põhjuse Stuudiumis ning edastab arstitõendid kooliõele.
(2) Aineõpetaja märgib põhjusega puudumised Stuudiumi andmete põhjal puudumiste lehel.
(2) Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud, teavitab kool sellest vanemat hiljemalt järgmisel õppepäeval.
(3) Kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on koolil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või pöörduda koolikohustusliku õpilase puhul õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse poole, kes korraldab meetmete rakendamise puudumise tegelike põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.
(4) Kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust. Sellisel juhul on valla- või linnavalitsus kohustatud korraldama meetmete rakendamise puudumise põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks.
(5) Andmed õpilaste kohta, kes on ühe õppeveerandi jooksul õppest mõjuva põhjuseta puudunud enam kui 20 protsendist õppetundidest, kantakse hariduse infosüsteemi õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse.

 

§ 10.7. Kokkuvõtete tegemine

(1) Kool teeb puudumistest kokkuvõtted neli korda õppeaastas: oktoobri, detsembri, jaanuari ja õppeaasta lõpu seisuga.
(2) Õpilast ja lapsevanemat teavitatakse õpilase poolt põhjuseta puudutud tundide arvust põhikoolis õppeainete lõikes, gümnaasiumis kursuste lõikes.


 

11. peatükk. Kooli rajatiste, ruumide, lugemissaali, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite kasutamise kord õpilastele õppekavavälises tegevuses

 

§ 11.1. Õpperuumide, -rajatiste ja -vahendite kasutamine õppekavavälises tegevuses

(1) Kooli rajatiste, ruumide, lugemissaali, õppe-, spordi-, tehniliste jm vahendite tasuta kasutamisse andmisel lähtub kool Võlaõigusseaduses § 389-395 sätestatust.
(2) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, lugemissaali, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid.
(3) Kooli ruume, vahendeid ja rajatisi saavad õpilased kasutada kooli lahtioleku aja piires, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
(4) Kool annab nimetatud ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta kasutamisse lepinguga.
(5) Leping võib olla suuline või kirjalik vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele.
(6) Lepingu koolipoolseks esindajaks on direktor.

 

§ 11.2. Taotluse esitamine õpperuumide, -rajatiste ja -vahendite kasutamiseks

(1) Õpperuumide, -rajatiste ja -vahendite kasutamine tuleb kooskõlastada:

1. tehniliste vahendite korral kooli infojuhiga;
2. saali korral huvijuhiga;
3. spordisaali ja/või -rajatise korral kehalise kasvatuse õpetajaga;
4. klassiruumi korral kabineti juhatajaga;
5. lugemissaali korral raamatukogu juhatajaga;
6. abiruumide (garderoob, duširuumid, jms) korral direktori asetäitjaga majandusalal;
7. söökla korral söökla juhatajaga;
8. juhul, kui üritust soovitakse korraldada kooli koristuseks ette nähtud ajal, tuleb see kooskõlastada direktori asetäitjaga majandusalal.

(2) Õpilased, kes soovivad kasutada klassiväliseks tegevuseks kooli õpperuume, -vahendeid ja/või rajatisi, peavad selleks tegema vastava kirjaliku taotluse, milles on lõikes 2 märgitud isikute kooskõlastus(ed), ja esitama selle nõusoleku saamiseks direktorile. Taotluses peab olema näidatud:

1. ürituse eesmärk;
2. ürituse sisu lühikirjeldus;
3. turvalisuse tagamise kord;
4. alguse ja lõpu aeg;
5. korraldajad;
6. täiskasvanud vastutaja(d), kes tagab ohutuse ja vajadusel abi, vastutaja telefoninumber ja kontaktandmed;
7. kaasatud isikud (vanus, klass vms);
8. vastutaja(te) kinnitus, et kooli ruume kasutades täidetakse kooli kodukorda ja kõiki teisi seadustest tulenevaid õigusakte.

(3) Taotlus tuleb esitada direktorile vähemalt 10 päeva enne ürituse toimumist.

 

§ 11.3. Ruumide kasutaja kohustused ja vastutus

(1) Ruumide kasutaja vastutab ruumide korrashoiu ja puhtuse eest ürituse ajal ja pärast üritust.
(2) Täiskasvanud vastutav isik, kes on saanud direktori loa ürituse korraldamiseks kooli lahtioleku aja piires, teavitab ürituse toimumisest, ulatusest, korraldusest jms kooli valvurit.
(3) Kooli rajatiste, ruumide, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite rikkumisel tuleb kahju tekitajal või ürituse eest vastutajal see koolile hüvitada. Hüvitamise viis, tingimused ja suurus lepitakse kokku kooli direktori asetäitjaga majandusalal ja direktoriga. Hüvitamise määramisel hinnatakse konkreetset juhtumit, kahju suurust ning lähtutakse kasvatuseesmärkidest.

 

§ 11.4. Ruumide, rajatiste ja vahendite tasuta kasutusse andmisest keeldumine

Koolil on õigus keelduda vahendite, ruumide ja rajatiste kasutusele andmisest, kui eespool nimetatud tingimused ei ole täidetud või vastutavad isikud on ise eelnevalt rikkunud kooli kodukorda või ürituse korraldamisel ei ole piisavalt tagatud turvalisus


 

12. peatükk. Õpilaste ja kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord ning abinõud õpilaste ja kooli töötajate vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamiseks

 

§ 12.1. Õpilaste ja kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamine

(1) Kool loob tingimused õpilaste ja kooli töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamiseks kooli territooriumil õppetöö ajal.
(2) Õpilaste vägivalla ennetamiseks ja turvalisuse tagamiseks on vahetundides rakendatud õpetajate korrapidamine fuajees, sööklas ja garderoobis.
(3) Koolipere turvalisuse tagamiseks on kooli keelatud kaasa võtta ohtlikke aineid ning vahendeid.
(4) Kooli valvelauas olev töötaja võtab vastu majja sisenejad ning vajadusel juhendab nende liikumist majas.
(5) Kooli territooriumil viibivate joobes või suitsetavate isikute puhul pöördutakse vajadusel politsei esindaja poole.
(6) Õpilaste vaimse ja füüsilise turvalisuse huvides teeb kool koostööd politseioperatsioonide läbiviimisel.
(7) Õpilaste ja koolitöötajate fotode, filmide, videote ja kõnede salvestamine ning avalikustamine ilma isiku nõusolekuta on keelatud. Kooli ühisüritusi pildistatakse ning salvestatakse, teavitades sellest eelnevalt osalejaid.
(8) Õpilaste ja koolitöötajate esemete kasutamine ja äravõtmine ilma omaniku loata on keelatud, välja arvatud kodukorra peatükkides 17 ja 18 toodud korras.
(9) Enne õppekäigule minekut tutvustatakse osalejatele käitumisreegleid ja ohutusnõudeid.
(10) Igal õppeaastal tutvustatakse õpilastele ja koolitöötajatele tuleohutusjuhendit, hädaolukorras tegutsemise plaani ning viiakse läbi praktiline evakuatsiooniõppus.
(11) Koolitervishoiuteenust osutab kooliõde.

 

§ 12.2. Õpilaste ja kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatele olukordadele reageerimine ja juhtumite lahendamine

(1) Hädaolukorras peab täitma koolis kehtestatud ohuolukorras käitumise eeskirju. Kui osutub vajalikuks, tuleb õpilastel väljuda organiseeritult koos õpetajaga koolimajast lähima väljapääsu kaudu.
(2) Vaimset või füüsilist turvalisust ohustava juhtumi lahendamisel kasutatakse eelkõige kooli kodukorras ning seejärel muudes seadusandlikes aktides loetletud tugi- ja mõjutusmeetmeid.
(3) Direktor või tema asendaja võtab olukorra põhjustanud juhtumis osalenud isikutelt ning pealtnägijatelt suulised või kirjalikud seletused ning selgitab välja juhtumiga seotud asjaolud, järgides järgmist korda:

1. suulise seletuse võtmise kohta koostab direktor või õppejuht kirjaliku protokolli, kus märgitakse seletuse andmise ja juhtumi toimumise kuupäevad, seletuse andnud isiku ja pealtnägijate andmed ning kirjeldatakse juhtumi sisu;
2. kirjaliku seletuse puhul esitab seletuse andja direktorile või õppejuhile kirjaliku seletuskirja, kus märgitakse seletuse andmise ja juhtumi toimumise kuupäevad, seletuse andnud isiku andmed ning kirjeldatakse juhtumi sisu;
3. protokolli juurde lisatakse juhtumi asjaolusid tõestavad dokumendid ja vajadusel ka asitõendid.

(4) Olukorda lahendatakse kohapeal lepitamise teel, kasutades kooli psühholoogi abi. Lepitamise teel olukorra lahendamise ebaõnnestumise korral kasutab kool muid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja kodukorras sätestatud tugi- ja mõjutusmeetmeid. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisel pöördub kool vajadusel kooli õppenõukogu, elukohajärgse alaealiste komisjoni või haridusameti poole.

 

§ 12.3. Õpilaste ja kooli töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamine

(1) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavast olukorrast teavitatakse viivitamatult kohal viibivat õpetajat või kooli töötajat, kes omakorda teavitab klassijuhatajat ja õppejuhti või direktorit. Direktor või õppejuht teavitab nimetatud olukorrast õpilase vanemat. Vajadusel teavitab direktor vastavat ametiasutust ja korrakaitseorganit ning kutsub kohale arstiabi.
(2) Süüteo avastamisel kutsub direktor või õppejuht kohale korrakaitseorgani ning vajadusel teavitab süüteost ja selle toime pannud isikutest linnavalitsust ja teisi pädevaid ametiasutusi, kes tegelevad süüteo toime pannud isikuga edasi vastavalt oma pädevusele.


 

13. peatükk. Kooli hoonest sisse- ja väljaliikumise kontrollimise ning õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumise piiramise rakendamise kord

 

§ 13.1. Kooli hoonest sisse- ja väljaliikumise kontrollimine

(1) Kõik koolimajja saabunud õpilasealised või täiskasvanud külalised registreeritakse valvelauas vastavasse raamatusse (nimi, saabumise aeg, külastuse põhjus, lahkumise aeg).
(2) Ilma registreerimata ei ole kooliga mitteseotud isikutel lubatud koolimajas liikuda.
(3) Külalist, kes keeldub ennast registreerimast, koolimajja ei lubata.
(4) Kooli saabumist ei pea registreerima kooli õpilased, õpetajad, töölepingulised kooli töötajad ja koolimaja haldusega seotud isikud.
(5) Registreerima ei pea ka:

1. 1. klassi lapsevanemat, kes saadab oma lapse koolipäeva alguses klassi;
2. eelkooli õppetöö päevadel koolimajas viibivaid eelkooli laste vanemaid;
3. lastevanemate üldkogul, klassi lastevanemate koosolekul või hoolekogu koosolekul osalejaid.

(6) Kooli hoones või territooriumil üldtunnustatud käitumisnorme eiravast isikust teavitatakse viivitamatult kooli juhtkonna liikmeid.

 

§ 13.2. Õpilase kooli hoonest väljaliikumise piiramise kord

(1) Õpetaja vastutab õpilase ohutuse eest koolis ja kooli territooriumil.
(2) Õpilane võib koolist lahkuda ainult õppepäeva lõppedes.
(3) Koolipäeva kestel koolimajast lahkumisel peab õpilane küsima kirjaliku loa klassijuhatajalt või juhtkonna liikmelt.
(4) Koolipäeva jooksul haigestumisel annab loa koolist lahkumiseks kooliõde.
(5) Lapsevanem, kes viib oma lapse koolipäeva kestel koolist ära,peab sellest informeerima klassijuhatajat.


 

14. peatükk. Jälgimisseadmestiku kasutamise kord

 

§ 14.1. Jälgimisseadmestik

(1) Videovalvesüsteemi eesmärgiks on Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis turvalisuse tõstmine liikumise jälgimiseks ja fikseerimiseks kooli garderoobis.
(2) Kooli garderoobi on paigaldatud kaamerad. Digitaalsed videosalvestid võimaldavad vaadata sündmusi tagasiulatuvalt. Salvestite arhiiv säilib kolm nädalat (st automaatselt kirjutatakse salvestite poolt vanem informatsioon üle). Täiendavat pildiarhiivi ei salvestata.
(3) Videosüsteemi edastatava pildi vaatamine on tehtud üle võrgu jälgitavaks ainult arvutitest, millesse on installeeritud spetsiaalne tarkvara. Videosüsteemi poolt edastatava pildi jälgimine on kõrvalistele isikutele, kes pole antud juhtumiga seotud, keelatud.
(4) Salvestatud informatsioonile ligipääs ja vaatamine on kaitstud parooliga. Salvestatud pildimaterjali vaatamise eesmärgiks on tuvastada toimunud sündmuste asjaolusid ja selles osalenuid. Salvestatud informatsiooni läbivaatamiseks annab loa kooli juhtkonna liige. Salvestatud informatsioonist koopiate väljastamine on lubatud politseile (kirjaliku taotluse alusel) vaid juhtkonna liikme loal. Salvestatud materjali läbivaatamist korraldab IT-juht.


 

15. peatükk. Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise kord

 

§ 15.1. Õpilase ja vanema teavitamine päevakavast

(1) Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa õpilasele ja tema vanemale teatavaks tegemise lähtub kool Haldusmenetluse seaduses § 25 - § 32 sätestatust.
(2) Päevakavast õpilasele kohalduv osa ning muudatused selles tehakse õpilasele ja vanemale teatavaks õpilaspäeviku, Stuudiumi, kooli veebilehe või e-posti kaudu.
(3) Kui õpilasel või vanemal ei ole võimalik saada teavet Stuudiumi või kooli veebilehe vahendusel, siis tehakse õpilasele ja vanemale kooli päevakavast õpilasele kohalduv osa teatavaks viisil, milles kool lepib kokku õpilase ja vanemaga individuaalselt.
(4) Kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa ning muudatused selles loetakse õpilasele ja vanemale kättetoimetatuks, kui vanem on tutvunud vastava infoga õpilaspäevikus,Stuudiumis, kooli kodulehel või e-posti teel.
(5) Kui vähemalt 10-aastane õpilane on saanud informatsiooni kooli päevakavast õpilasele kohalduva osa kohta ja nendes tehtud muudatuste kohta, siis vastavalt Haldusmenetluse seadusele loetakse teavitatuks päevakavast ja selle muudatusest ka õpilase vanem.
(6) Alla 10-aastase õpilase vanemale, kes ei ole tutvunud kooli päevakavas õpilasele kohalduva osaga või selles tehtud muudatustega Stuudiumi kaudu, edastatakse vastav teatis vanema antud e-posti aadressile või muul viisil vastavalt eelnevale kokkuleppele vanemaga.
(7) Jooksvatest muudatustest päevakavas teavitab õpilast koolis klassijuhataja.


 

16. peatükk. Kooli tunnustusmeetmed õpilaste tunnustamiseks õpingute jooksul

 

§ 16.1. Õpilase tunnustamine koolis

(1) Õpilaste tunnustamise vormideks koolis on:

1. kuldmedal gümnaasiumi lõpetamisel;
2. hõbemedal gümnaasiumi lõpetamisel;
3. kiitusega lõputunnistus põhikooli lõpetamisel;
4. kiituskiri "Väga hea õppimise eest" klassi lõpetamisel;
5. kiituskiri "Väga heade tulemuste eest üksikus õppeaines" põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamisel;
6. kooli aukiri;
7. kooli tänukiri;
8. kooli diplom;
9. suuline tunnustus;
10. kooli meene kinkimine;
11. kooli märk abiturientidele;
12. väljapanek kooli stendil;
13. avaldamine kooli kodulehel;
14. vastuvõtt direktori juures;
15. kandmine kooli auraamatusse;
16. kiitus või tänusõnad õpilaspäevikus või Stuudiumis;
17. kooli tänukiri õpilase vanematele.

(2) Täpsem tunnustamise kord on toodud lisatud tabelis.

Kinnitatud õppenõukogus 11.01.2007
Täiendatud arendusseminaril 22.03.2011
 

Õpilaste tunnustamine Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis

 

 

17. peatükk. Esemete kasutamise viisid, mis toovad kaasa esemete hoiule võtmise kooli poolt

 

§ 17.1. Esemed ja tegevused, mis on koolis keelatud

Väljendamaks koolis avalikult sallimatust koolikiusamise ja igasuguse vägivalla suhtes, on koolis keelatud:
1) pildistamine või filmimine (välja arvatud kooli juhtkonna loal);
2) õppetundide ja ürituste ajal helitekitavate seadmete kasutamine;
3) endale ja teistele ohtlike või ebaseaduslike esemete (terariistad ja tulirelvad või nendega sarnased esemed, pürotehnika, välgumihklid, tikud jms) ja ainete (sigaretid, narkootikumid, alkohol või muud mürgised ained) kaasatoomine;
4) pornograafiliste trükiste ja meedia kaasatoomine ja levitamine.

 

§ 17.2. Õigus võtta esemeid hoiule kooli poolt

(1) Esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, või mille kasutamine koolis on keelatud, kooli hoiulevõtmise otsustab direktor, õpetaja, klassijuhataja või mõni muu kooli töötaja.
(2) Õpetajal on õigus võtta hoiule ese, mis ei ole õppetööks vajalik ning millega õpilane segab või rikub õppetöö toimumise ajal tunni korda ja kaasõpilaste tööd.
(3) Koolitöötajal on õigus võtta ese hoiule, kui eset kasutatakse paragrahvis 17.1. kirjeldatud viisil.
(4) Koolitöötajal on õigus võtta ese hoiule, kui eset võidakse kasutada viisil, mis võib ohustada isikut ennast või teist isikut, mis võiks kaasa tuua teise isiku vigastamise, tapmise või võõra asja kahjustamise.


 

18. peatükk. Kooli hoiule antud esemete hoiustamise ja nende tagastamise kord

 

§ 18.1. Kooli hoiule antud esemete hoiustamine ja tagastamine

(1) Kooli hoiule antud esemete hoiustamisel ja nende tagastamisel lähtub kool Võlaõigusseaduse § 883 - § 986 sätestatust.
(2) Eseme hoiule võtmise kohta koostab protokolli eseme hoiulevõtja. Protokolli märgitakse:

1. kooli nimetus;
2. isiku andmed, kelle ese hoiule võetakse (õpilase nimi ja klass);
3. hoiulevõtmise aeg;
4. hoiulevõtmise põhjus;
5. hoiulevõetava asja kirjeldus.

(3) Kooli hoiule antud eset hoiab direktor või tema poolt määratud isik. Direktor või isik, kellele ese on hoiule antud, peab hoidma eset selle säilimist tagaval viisil.
(4) Kui õpilane, kellelt ese hoiule võetakse, ei ole eseme omanik või kui eset ei võetud hoiule isiklikult, kuid selle omanik või seaduslik valdaja on tuvastatav, teavitab isik, kellele ese on hoiule antud, sellest eseme omanikku või tema seaduslikku esindajat.
(5) Hoiulevõetud eseme omanikule või tema seaduslikule esindajale tagastatakse ese pärast hoiulevõtmise aluse äralangemist.
(6) Eseme hoiulevõtmiseks võib kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
(7) Üldjuhul tagastatakse tunni või koolipäeva lõpus õpilasele temalt õppetöö ajal hoiule võetud ese, mis ei ohusta õpilase enda ega teiste isikute tervist. Korduva rikkumise korral tagastatakse hoiule võetud ese õppeaasta lõpus.
(8) Lähtuvalt hoiule võtmist tinginud olukorrast, võib õpilaselt hoiule võetud eseme tagastada ka õpilase seaduslikule esindajale (lapsevanemale), teavitades sellest eelnevalt õpilast.


 

19. peatükk. Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamise ja sellest teavitamise teavitamise kord

 

§ 19.1. Üldsätted.

(1) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist koolis, võib õpilase suhtes rakendada põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.
(2) Enne tugi- või mõjutusmeetme määramist kuulatakse ära õpilase selgitused ja põhjendatakse õpilasele tugi- või mõjutusmeetme valikut. Õpilasel ja paragrahvi lõike 3 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel ka vanemal võimaldatakse enne mõjutusmeetme rakendamist anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta.

 

§ 19.2. Õpilase suhtes rakendatavad tugimeetmed

Õpilase suhtes võib rakendada järgmisi tugimeetmeid:
1) arenguvestluse läbiviimine;
2) individuaalse õppekava rakendamine; 3) koolipsühholoogi vestlus;
4) logopeediline abi.

 

§ 19.3. Õpilase suhtes rakendatavad mõjutusmeetmed

(1) Õpilase suhtes võib rakendada järgmisi tugimeetmeid:

1. õpilase käitumise arutamine koos vanemaga;
2. õpilasega tema käitumise arutamine õppejuhi või direktori juures;
3. õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;
4. õpilasele tugiisiku määramine;
5. kirjalik noomitus direktori käskkirjaga;
6. esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;
7. õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;
8. konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
9. kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;
10. pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;
11. ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
12. ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik, välja arvatud lõike 1 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise, mida otsustab õppenõukogu.
(3) Kooli hoiule antud esemed hoiustatakse ja need tagastatakse kooli kodukorras sätestatud korras.
(4) Kui õpilase koolist koju jõudmiseks on vajalik transpordi kasutamine, arvestatakse lõike 1 punktis 10 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisel transpordi korraldusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 7 ja 10 sätestatud mõjutusmeetmete rakendamise ajal tagab kool järelevalve õpilase üle ja vajaduse korral õpilase pedagoogilise juhendamise.
(6) Ajutist õppes osalemise keeldu koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused võib õpilase suhtes rakendada kuni 10 õppepäeva ulatuses ühe poolaasta jooksul. Õpilasele, kellele kohaldatakse ajutist õppes osalemise keeldu, koostatakse koostöös õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul koostöös vanemaga individuaalne õppekava, et tagada nõutavate õpitulemuste saavutamine. Piiratud teovõimega õpilase vanem tagab käesolevas lõikes nimetatud mõjutusmeetme kohaldamise ajaks järelevalve õpilase üle ning õppe korraldamise individuaalse õppekava kohaselt.

 

§ 19.4. Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamisest teavitamine

(1) Paragrahvi 19.3. punktides 1, 3 ,9 ja 12 sätestatud mõjutusmeetme kohaldamisel osaleb lapsevanem või eestkostja.
(2) Paragrahvi 19.3. punktides 2, 4, 5, 6, 7 ja 8 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisest teavitatakse lapsevanemat suuliselt või e-posti vahendusel.
(3) Paragrahvi 19.3. punktides 10 ja 11 sätestatud mõjutusmeetme rakendamisest teavitatakse õpilase vanemat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
(4) Otsus ajutise õppes osalemise keelu kohaldamise kohta vormistatakse kirjalikult ja toimetatakse õpilasele või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemale kätte posti teel või antakse kätte allkirja vastu.


 

20. peatükk. Õpilaspileti kasutamise kord koolis

 

§ 20.1. Õpilaspileti kasutamine

(1) Õpilaspilet väljastatakse õpilasele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.
(2) Õpilaspilet antakse õpilasele õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel tasuta.
(3) Õpilane kasutab õpilaspiletit viisil, mis välistab selle kahjustamise, hävimise, kaotamise või varastamise.
(4) Õpilane kasutab õpilaspiletit õpilasele ette nähtud soodustuse saamiseks, isikusamasuse või õpilasstaatuse tõendamiseks või muul Eesti Vabariigi seadusega ettenähtud eesmärgil.
(5) Koolisiseselt kasutab õpilane õpilaspiletit vajadusel isikusamasuse tõendamiseks ning lugejateenindusel raamatukogus.
(5) Õpilaspiletit on keelatud edasi anda kolmandatele isikutele.
(6) Õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on kohustatud õpilaspileti koolile tagastama peale õpilase väljaarvamist kooli õpilaste nimekirjast.


 

21. peatükk. Nõuded õpilase käitumisele

 

§ 21.1. Nõuded õpilase käitumisele

Õpilane:
1) on aus;
2) on viisakas;
3) on abivalmis nooremate suhtes;
4) ei solva kaasõpilasi;
5) tunneb rõõmu teiste kordaminekute üle;
6) toetab ja abistab oma kaasõpilasi;
7) peab kinni tähtaegadest ja kokkulepetest, mida on lubanud koolikaaslastele ja õpetajatele;
8) ei hiline tundidesse;
9) kasutab tunnis isiklikke elektroonilisi seadmeid ainult kokkuleppel õpetajaga;
10) ei puudu põhjuseta:
11) ei unusta kunagi vabandada, kui on eksinud käitumisnormide vastu;
12) ei ole vägivaldne;
13) ei torma, rüsele ega karju koolimajas;
14) teatab viivitamatultlähimale kooli töötajale ohuolukordadest, vägivalla- või õnnetusjuhtumitest koolis;
15) hoiab koolimaja puhta ja kaunina;
16) korrastavad enne lahkumist omatöökoha;
17) riietub vastavalt kooli riietumisstandardile;
18) hoiab välisriided ja -jalatsid õppetöö ajal garderoobis;
19) ei jäta garderoobi raha ega väärtesemeid;
20) käitub terviseteadlikult koolis ja väljaspool kooli;
21) ei oma ega kasuta koolis keelatud aineid või esemeid (alkohoolsed joogid, tubakatooted, narkootikumid, mürgised ained, plahvatus- ja tuleohtlikud ained, pürotehnika, ennast ja teisi ohustavad terariistad ja relvad);
22) ei lahku koolimajast õppepäeva kestel ilma klassijuhataja või juhtkonna liikmeloata;
23) peab õpilaspäevikut, mis põhikoolis on kohustuslik, gümnaasiumis vabatahtlik.
24) märgib igas tunnis üles koduse ülesande kujul, mis võimaldab sellele ligipääsu mistahes ajahetkel.


 

22. peatükk. Õpilase riietumisstandard

 

§ 22.1. Igapäevane riietus

(1) Koolis kui akadeemilises asutuses riietub õpilane puhtalt ja korrektselt.
(2) Väljakutsuv ning keha paljastav või katkine riietus ei ole kooli sobiv.
(3) Spordiriietust (dressid, shortsid) kantakse vaid kehalise kasvatuse tunnis.
(4) Soovituslik igapäevane riietus MG gümnaasiumiosa õpilastele on järgmine:

1. noormeestel tumedad püksid ning ühevärviline särk/triiksärk ja soovi korral/vajadusel särgil kantav kampsun/pullover/vest;
2. neidudel tumedad püksid või seelik ning ühevärviline pluus, jakk, kardigan, kampsun.

(5) Õpilased kannavad kooli ruumides tervise ja hügieeni huvides vahetusjalatseid. Vahetusjalanõudeks ei sobi spordijalatsid, saapad, samuti jalanõud, mis määrivad põrandat.

 

§ 22.2. Pidulik riietus.

(1) Pidulik riietus on nõutav aktustel ja muudel kokkulepitud üritustel.
(2) Pidulike sündmuste puhul kannavad õpilased soovitavalt must-valgete rõivaelementide kombinatsiooni:

1. noormeestel tume ülikond või viigipüksid, valge või hele triiksärk;
2. neidudel tume seelik, püksid, kostüüm või kleit, valge või hele pluus.

(3) Pidulikel üritustel kantakse alati kingi.
(4) Noormeestel on soovituslik lipsu kandmine.

 

§ 22.3. Koolimüts

(1) Õpilane kannab uhkusega oma koolimütsi, kui ilmastikuolud seda võimaldavad.
(2) Koolimütsi kantakse ka kooli pidulikel aktustel.



Täiendatud õppenõukogus 30.08.2021