Tere tulemast meie veebisaidile, kus uurime ja võrdleme kahte kaunist riiki - Ukrainat ja Eestit. Mõlemad asuvad Ida-Euroopas ning neil on ainulaadne kultuur, ajalugu ja traditsioonid, mis muudavad nende uurimise ja võrdlemise huvitavaks. Meie veebisaidi kaudu saate teada nende kahe riigi sarnasuste ja erinevuste kohta, alates nende kultuurist ja ajaloost kuni koolide ja koolihariduse erinevusteni
Ukraina on Euroopa suuruselt teine riik, kus elab üle 40 miljoni inimese. Ukraina pealinn on Kiiev, kus elab peaaegu 3 miljonit inimest. Ukraina on tuntud oma mitmekesiste maastike, alates Karpaatide mägedest kuni Musta mere rannikuni, ning oma rikkaliku kultuuripärandi, sealhulgas traditsioonilise rahvamuusika ja -tantsu poolest. Kas teadsid, et Ukraina on Kiievi stiilis kana ja maailmakuulsa borširoa sünnimaa? Või et Ukraina on koduks mõnele Euroopa kaunimale linnale, nagu Kiiev, Lviv ja Odesa, millest igaühel on oma kordumatu võlu ja ajalugu?
Teisalt on Eesti väike riik, kus elab vaid 1,3 miljonit inimest. Eesti pealinn on Tallinn, kus elab vaid pool miljonit inimest. Eesti asub Läänemere idarannikul ja on tuntud oma kaunite metsade, järvede ja saarte poolest. Eesti on ka üks digitaalselt arenenumaid riike maailmas, kus on jõudsalt arenev startup areen ja valitsus, mis pakub palju veebiteenuseid. See oli esimene riik, mis hakkas pakkuma e-residentsust, võimaldades kõigil maailmas saada digiresidendiks ja pääseda Eesti riigiteenustele interneti kaudu. Eesti on ka Skype’i kodu ning riik on koduks õitsvale tehnoloogiamaastikule sadade idufirmadega.
Mõlemal riigil on olnud oma väljakutsed ja võidukäigud alates Ukraina iseseisvusvõitlusest kuni Eesti kiire muutumiseni Nõukogude riigist kaasaegseks Euroopa riigiks. Neid kahte riiki uurides ja võrreldes loodame anda teile sügavama ülevaate nende rikkalikust kultuurist, ajaloost ja saavutustest. Nii et sukeldume ja avastame kõike, mida Ukrainal ja Eestil on pakkuda!
Ukraina kultuur ja kombed
Ukraina on sajandeid tagasi ulatuvate kultuuritraditsioonide, tavade ja ebausu poolest rikas riik. Alates pulmatseremooniatest kuni igapäevaste tavadeni on ukrainlased välja töötanud ainulaadsed viisid tähistamiseks ja elus orienteerumiseks. Siin on mõned huvitavad faktid Ukraina kultuuri kohta, mis annavad teile ülevaate riigi rikkalikust pärandist.
Ka ebausk on Ukraina kultuuri oluline osa. Ukrainlased on tuntud oma sügavalt juurdunud tõekspidamiste ja tavade poolest, millest mõned võivad kõrvalseisjatele tunduda ebatavalised või isegi kummalised. Näiteks arvatakse, et kui soola puistata, tuleks kurjade vaimude eemale peletamiseks seda näpuotsaga üle vasaku õla visata. Samuti arvatakse, et kui annad kellelegi noa, siis rikud suhte selle inimesega. Siin on mõned populaarsemad ebausud:
- Ukrainlased usuvad, et ämbliku nägemine hommikul on õnne märk ja öösel - ebaõnne märk.
- Usutakse, et kui pärast pimedat põrandat pühid, pühite oma õnne minema.
- Uude majja või korterisse kolides on tavaks heaolu ja külalislahkuse sümbolina kaasa võtta leiba ja soola.
- Pahupidi riiete kandmist peetakse halvaks õnneks.
- Usutakse, et käolaulu kuulmine toob õnne.
- Sünnipäeva pidamisel on tavaks jätta sünnipäevatort puutumata seni, kuni sünnipäevaline soovi avaldab ja küünlad ära puhub. Arvatakse, et tordi lõikamine enne küünalde kustutamist toob halba õnne.
- Öeldakse, et kui majas vilistad, siis raha ei tule.
- Kui must kass ületab teed, on see halb õnn
- Kui sa kogemata kellegi jala peale astud, on kombeks lasta sel inimesel oma jala peale astuda.
- Samuti austavad ukrainlased sügavalt loodust ning ämbliku või lepatriinu tapmist peetakse halvaks õnneks. Samuti peetakse oma kodust ämbliku leidmist heaks endeks, sest see tähendab, et raha on teel.
- Arvatakse, et see hoiab ära kõik tõrked või kahjustused, mis võivad tuleneda juhuslikust sammust.
- Käe raputamist üle läve peetakse halvaks õnneks, kuna arvatakse, et see kahjustab suhet.
Pühad Aasta jooksul tähistavad ukrainlased mitmeid pühi, kuid ükski pole tähtsam kui jõulud ja lihavõtted. Jõulude tähistamine algab 6. jaanuaril traditsioonilise "Püha õhtuga". Laud on kaetud 12 toiduga, mis sümboliseerivad 12 apostlit ning süüdatakse küünal, mis sümboliseerib Jeesuse sündi. Ülestõusmispühapäeval kogunevad ukrainlased tähistama Jeesuse Kristuse ülestõusmist. Üks populaarsemaid traditsioone on lihavõttemunade kaunistamine.

Ukraina sotsiaalsed normid ja traditsioonid peegeldavad selle pikka ajalugu ja erinevaid kultuurimõjusid. Ukraina sotsiaalsed normid on riigi identiteedi oluline aspekt, olgu see siis see, kuidas inimesed üksteise poole pöörduvad, pühade ja pidustustega seotud kombed või igapäevane suhtlus sõprade ja võõraste vahel. Sotsiaalsed normid Ukrainas on piirkonniti erinevad, kuid külalislahkus on põhiväärtus kogu riigis. Siin on peamised reeglid:
- Kui külalised majja sisenevad, on kombeks neile süüa-juua pakkuda, isegi kui nad on lihtsalt vahekäigus.
- Ukrainlased on reeglina oma suhtluses väga otsekohesed ning sõnade ilustamist peetakse ebaviisakaks.
- Ukrainlased on teistega suheldes üldiselt väga viisakad ja formaalsed, eriti inimestega, keda nad hästi ei tunne. Kellegi poole nimepidi pöördumist peetakse liiga mitteametlikuks ja selle asemel on kombeks kasutada tiitleid või austavaid sõnu.
- Tuppa sisenedes või kedagi tervitades on kombeks kätt suruda, isegi kui oled just tutvunud.
- Ukrainlased on tuntud oma külalislahkuse ja suuremeelsuse poolest. Kui kedagi koju kutsutakse, on kombeks tuua kaasa väike kingitus, näiteks lilled, šokolaad või vein.
- Noortel on tavaks näidata üles austust oma vanemate vastu, kasutades ametlikku keelt ja pöördudes nende poole tiitlite ja austusega.
- Ukrainas on kombeks enne majja sisenemist jalanõud ära võtta. See on märk austusest ja puhtusest.
- Austuse märgiks on kombeks hoonesse või kellegi koju sisenedes müts eemaldada. Siseruumides mütsi kandmist peetakse sündsusetuks.
- Ukrainlaste jaoks peetakse normiks rääkida avameelselt oma isiklikest probleemidest ja raskustest isegi inimestega, keda nad ei tunne. Seda nähakse kui võimalust jagada koormust ja otsida teistelt tuge.
- Ukrainlased hindavad reeglina täpsust ja ootavad, et teised jõuaksid kohtingule või kohtumisele õigel ajal. Hilinemist või selgitusteta saabumist võib pidada ebaviisakaks.
Ukraina kultuur hindab kõrgelt ka töökust ja enesekindlust. Ukrainlased on uhked oma võime üle väljakutsetest üle saada ja rasketel aegadel visalt vastu pidada. Samuti on ukrainlastel kombeks üksteist aidata, eriti hädaolukorras. Abi küsimist peetakse aga ebaviisakaks, kui te pole kõiki muid võimalusi ammendanud. Huvitavaks sotsiaalseks normiks Ukrainas on traditsioon teha paarituid kingitusi. Usutakse, et paaritud numbrid toovad õnne, seetõttu antakse kingitusi tavaliselt kolme-, viie- või seitsmekaupa. Huvitav traditsioon on ka tava tähistada sünnipäevade asemel nimepäevi. Iga päev aastas on seotud konkreetse nimega ja need, kes seda nime jagavad, tähistavad oma nimepäeva.
Need ebausud ja sotsiaalsed normid võivad teistest kultuuridest pärit inimestele tunduda ebatavalised või isegi üllatavad, kuid need on Ukraina traditsiooni ja kultuuri oluline osa. Üldiselt on Ukraina kultuur sügavalt juurdunud traditsioonides ja kommetes, mida on põlvest põlve edasi antud. Ebauskudel ja sotsiaalsetel normidel on igapäevaelus oluline roll ning need peegeldavad Ukraina rahva väärtusi ja tõekspidamisi.
Eesti kultuur ja kombed.
Eesti on väike, kuid dünaamiline riik, millel on rikas kultuuripärand, mis hõlmab laia valikut kombeid, traditsioone ja ebausku, mida on põlvest põlve edasi antud. Alates ainulaadsetest pühade tähistamise viisidest kuni igapäevast suhtlust kujundavate sotsiaalsete normideni on Eesti kultuur täis põnevaid veidrusi ja nüansse, mis muudavad selle tõeliselt ainulaadseks ja võluvaks.
Pühad ja pidustused. Üks populaarsemaid pühi Eestis on jaanipäev, mida tähistatakse ööl vastu 24. juunit. Seda püha tähistatakse lõkete, laulu, tantsu ja traditsiooniliste roogade, nagu suitsukala, grillvorstide ja grillliha söömisega. Teine lemmikpüha on võidupüha, millega tähistatakse Eesti iseseisvumist 1918. aastal. Sel päeval toimuvad üle riigi paraadid ja tseremooniad ning kogunetakse meenutama Eesti vabaduse eest võidelnuid ja hukkunuid.

Ebausk. Eestlased on ebausklik rahvas, kelle tõekspidamised on seotud looduse ja aastaaegade vaheldumisega. Näiteks arvatakse, et kui sa mardipäeval (10. novembril) oma sööki ei lõpeta, kummitavad sind terve aasta kummitused. Samuti on halb õnn siseruumides vilistada või kellelegi paaritu arvu lilli koju tuua. Selle asemel tuleks kingitusi teha alati paarisarvudes. Usutakse, et kui must kass läheb sinu teele, toob see õnnetust. Siin on veel mõned huvitavad ebausud:
- Teel tähtsale kohtumisele öeldakse, et kui kohtad kedagi, kellel on õng või tühi ämber, siis on see halb kohtumine.
- Lisaks usuvad eestlased, et täiskuu ajal juuste lõikamine kiirendab nende kasvu, noorkuu ajal lõikamine aga aeglustab.
- Levinud on arvamus, et kui jätate rahakoti või koti maa peale, jääte rahast ilma.
- Samuti usuvad eestlased, et kui kuulete oma nime hüüdvat tühjas toas või metsas, siis ärge reageerige, sest see võib olla kurjade vaimude trikk.
- Samuti arvatakse, et kui leiad oma õuelt linnupesa, on see märk heast õnnest ja heaolust.
- Eestlased usuvad, et kui näed unes surnud inimest, tähendab see, et sinuga üritatakse suhelda teisest maailmast.
- Samuti arvatakse, et kui sa laulad õhtusöögilauas, siis tood peremehe majja ebaõnne.
- Kui sa metsas jalutades vilistad, võid äratada metsavaimude või päkapikkude tähelepanu, kes sind eksiteele viivad või sulle kahju teevad.
- Eestlased usuvad, et kui kogemata kellegi jala peale astud, tuleb astuda ka teisele jalale, muidu lähed selle inimesega tülli.
Sotsiaalsed normid. Eestlased on tuntud oma vaoshoitud ja endassetõmbunud loomuse poolest ning inimestele on kombeks anda palju isiklikku ruumi ja austada nende privaatsust. Näiteks peetakse ebaviisakaks küsida kelleltki tema sissetuleku või isikliku elu kohta ning juhuslikud vestlused pole nii levinud kui mõnes teises kultuuris. Liiga lähedast ja vaba suhtlust võõraste või tuttavatega peetakse ebaviisakaks. Samuti on oluline märkida, et Eesti kultuuris hinnatakse kõrgelt täpsust ja kohtumistele hiljaks jäämist peetakse ebaviisakaks. Eesti kultuur väärtustab ka ausust ja sündsust. Igas suhtluses on oluline olla aus ja otsekohene ning ebaausust või pettust peetakse väga ebaeetiliseks. Üks sotsiaalne norm, mis välismaalastele võib tunduda kummaline, on eestlase vaikusearmastus. Eestlased võtavad vaikust rahulikult ja naudivad sageli vaikse mõtisklemise hetki isegi sotsiaalsetes olukordades.
Traditsioonid. Eestlastel on rikkalik kultuuripärand, mida iseloomustavad pärimusmuusika, tants ja toit. Üks tuntumaid Eesti traditsioone on iga viie aasta tagant toimuv laulupidu, mis toob kokku tuhandeid lauljaid ja tantsijaid üle vabariigi. Eestlastel on ka tugev side loodusega ning on tavaline, et pered veedavad aega oma maakodus marju ja seeni korjates, kalastades ning ümbritsevat loodust nautides.
Ukraina ja Eesti ajalugu on iseseisvuse ja oma kultuuri kujunemiseni pika tee läbinud rahvaste ajalugu. Mõlemad rahvad on pikka aega võidelnud oma iseseisvuse ja enesekindluse eest, mis on aidanud neil kujundada ainulaadseid kultuure ja identiteete. Selles tekstis käsitleme nende rahvaste kujunemisprotsessi ja nende võitlust õiguste eest.
Paljude sajandite jooksul olid ukrainlaste õigused piiratud, mis tõi kaasa palju ülestõuseusid ja vabadusvõitlusi. Tuntuimad neist olid kasakate ülestõusud — sõjalised ja poliitilised liikumised Ukraina territooriumil 17. sajandil. Kasakad olid vabad sõdalased, kes kaitsesid oma maid teiste riikide rünnakute eest. Nad olid peaaegu iseseisvad ja neil olid oma hetmanid. Üks kuulsamaid hetmaneid oli Bohdan Hmelnõtski, kes suutis koondada kõik kasakad oma võimu alla ja luua tugeva riigi – kasakate hetmanid. Ta ühendas rahvast, vabastas nad teiste riikide ülemvõimu alt ja andis neile õigused.

Sel ajal olid Ukraina maad Vene impeeriumi ja Austria-Ungari võimu all. Venemaa omakorda püüdis Ukraina rahva õigusi ära võtta ja neid täielikult venestada: võimud soovisid, et inimesed unustaksid oma ajaloo, keele, kultuuri. Ukraina keeles trükkimine ja suhtlemine oli keelatud, võimud püüdsid rahvast maha suruda. Inimesed aga mõistsid, et nad ei taha olla mõne riigi võimu all ja seetõttu hakkasid 19. sajandi teisel poolel Ukraina rahvuslased aktiivselt võitlema oma kultuuri ja keele säilimise eest.

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal kuulutas Ukraina välja oma iseseisvuse ja sai täisväärtuslikuks riigiks. See oli suur võit Ukraina rahvale, kes võitles kaua ja kõvasti oma õiguste ja iseseisvuse eest. Sellest ajast peale on riik aktiivselt tugevdanud sidemeid teiste maailma riikidega, arendanud majandust ja tõstnud oma kodanike elatustaset.
Eesti ajalugu on omakorda seotud ka erinevate riikidega, mis jätsid oma jälje eestlaste kultuuri. Eesti rahva kujunemine oli üsna keeruline ja pikk protsess. Nad jäeti pikaks ajaks ilma riiklikust vabadusest ja iseseisvusest.
Taani ja Rootsi impeeriumi ajal kujunes Eesti oluliseks kaubanduspunktiks Põhja-Euroopas. Sel perioodil kujundas eesti rahvas järk-järgult oma kultuuri ja keelt. 1721. aastal anti Eesti aga pärast pikka sõda Rootsiga üle Vene impeeriumile. Vene võimu all said eestlased alamateks ja kaotasid iseseisvuse.

19. sajandi teisel poolel toimusid Eesti territooriumil sotsiaalsed ja poliitilised muutused, mis aitasid kaasa rahvusteadvuse kujunemisele eesti rahva seas. Eelkõige sai alguse massimeedia, raamatukirjastused, teatrilavastused, mis võimaldasid eestlastel oma ajalugu, keelt ja kultuuri rohkem tundma õppida.
1918. aastal kuulutas Eesti välja oma iseseisvuse. Sellest ajast peale hakkas eesti rahvas kujundama oma kultuuri ja rahvuslikku identiteeti vaatamata sõjalistele konfliktidele ja poliitilistele kriisidele. Kuid see ei peatanud probleeme riigis. 1940. aastal okupeerisid Eesti Nõukogude väed ja sellest sai alguse pikk vägivaldse Nõukogude võimu periood.

1989. aastal toetasid eestlased "Balti teed" – Eesti, Läti ja Leedu ühisalgatust nende iseseisvuse toetamiseks. Tänu tugevale rahvusteadvusele ja eesti rahvale taasiseseisvus Eesti 1991. aastal uuesti. See oli suur edu eesti rahvale, kes oli teel oma kultuuri ja rahvusliku identiteedi taaselustamise poole. Ja kuigi sellest sai noor riik, arenes Eesti kiiresti ja sai eeskujuks edukast üleminekumajandusest. Praegu on Eesti tugev riik, mis demonstreerib edukat kogemust innovaatiliste tehnoloogiate ja e-riigi arendamisel.
Seega on nii Ukraina kui ka Eesti koloniseerimisest ja orjusest iseseisva riigini jõudnud kaugele. Enamik inimesi jäi aastakümneteks ilma oma õigustest ja vabadustest, kuid nad ei andnud alla ning jätkasid võitlust oma vabaduse ja iseseisvuse eest. See annab tunnistust kõrgest eneseidentifitseerimisest ja soovist elada vaba rahvana. Tänapäeval on mõlemad riigid iseseisvad ja jõukad riigid, millel on rikkalik ajalugu ja kultuur.
Ukraina traditsiooniline köök
Ukraina on rikka ajaloo ja kultuuriga riik. Mitte vähem tähtis pole ka oma köök.
Sama mitmekesine ja aromaatne on Ukraina traditsiooniline toit, mis põhineb sajanditepikkustel kulinaarsetel traditsioonidel
ja naaberriikide mõjul. Siin on vaid mõned Ukraina armastatumad ja kuulsamad toidud:
Borš
Borš: võib-olla kõige kuulsam roog ja seda mõjuval põhjusel. Seda rammusat suppi valmistatakse peedist, kapsast, kartulist, porgandist, sibulast, mõnikord ka lihast ning serveeritakse kuumalt hapukoorega. Seda serveeritakse sageli hapukoore ja küüslauguleivaga. See on olnud Ukraina köögi lahutamatu toode sajandeid ja seda peetakse rahvustoiduks. Teine populaarne supp on seljanka, hapukas ja vürtsikas supp, mis on valmistatud hapukurgist, oliividest ja erinevatest lihast. Ukraina borš on üks kuulsamaid roogasid maailmas, mis kogus populaarsust tänu oma rikkalikule ajaloole ja erinevatele maitsevariatsioonidele.


Varenyky
Varenyky: rahvusroog keedetud hapnemata taigna ja erinevate täidiste kujul. Neil on väga iidne ajalugu, mis ulatub enam kui 500 aasta taha. Kõige populaarsemad on kartulipelmeenid, mida keedetakse ja seejärel serveeritakse või või hapukoorega. Muud lisandid võivad sisaldada juustu, hapukapsast või isegi puuvilju magusa versiooni jaoks. Pelmeene saab valmistada erineval viisil: keeta, praadida või küpsetada. 2006. aastal kanti varenykid UNESCO kultuuripärandi nimekirja, mis annab tunnistust nende tähtsusest inimkonna kultuuripärandile.
Banush
Banush on traditsiooniline Ukraina roog, mida on nauditud sajandeid. See roog oli eriti populaarne Karpaatide karjaste seas.Maisijahu, hapukoore ja lambajuustu abil on see rammus ja maitsev roog, mis sobib suurepäraselt külma talvepäeva jaoks. Seda serveeritakse sageli praetud peekoni või vorstiga ning see on Lääne-Ukraina köögi lemmikroog.

Loomulikult on see vaid väike osa paljudest Ukraina maitsvatest ja traditsioonilistest roogadest.
Teiste tuntud, isegi traditsiooniliste roogade hulka kuuluvad pelmeenid, kapsarullid, seapekk, tarretis, pelmeenid jm.
Ukraina kliima mõjutas suuresti sealse köögi kujunemist, viljakas mustmuld võimaldas kasvatada paljusid põllukultuure,
sealhulgas peeti, kartulit ja kapsast, millel on Ukraina roogades oluline koht.
Samal ajal on Ukraina külmad talved toonud kaasa suppide ja hautiste väljatöötamise, mis sobivad suurepäraselt pikkadel talvekuudel soojas hoidmiseks.
Ukraina köök kujunes sajanditepikkuse kultuurivahetuse ja rände tulemusena. Sajandite jooksul on Ukraina olnud paljude erinevate tsivilisatsioonide
ristumiskohas ning
selle tulemusena on sealne köök saanud mõjutusi paljudest kulinaarsetest traditsioonidest. Näiteks varenyki sarnanevad Poola pierogiga.
Eesti traditsiooniline köök

Verivorst
Eesti võib olla väike riik, aga mis puutub toidusse, siis annab see suure panuse. Toekatest hautistest soolaste pirukateni – Eesti köök on seotud julgete maitsete ja rustikaalsete koostisosadega. Üks näide sellest on verivorst. Seaverest, odrast või tatrast ning maitseainetest, nagu sibul ja küüslauk, valmistatud verivorst on rikkaliku ja ainulaadse maitsega. See on Eesti köögi põhiosa, mida serveeritakse sageli hapukapsa ja pohlamoosiga. Seda serveeritakse sageli jõuluhooajal traditsioonilise jõuluõhtu osana.
Kartuli puder
Teine populaarne roog Eestis on kartulipuder, lihtne, kuid maitsev kartuliroog. See on järjekordne Eesti köögi põhitoode, mida on nauditud juba põlvkondi. Valmistatud või ja piimaga püreestatud keedukartulitest on see lihtne, kuid rammus roog, mida saab serveerida eraldi või erinevate liharoogade lisandina.


Kama
Ja lõpuks - kama - traditsiooniline Eesti magustoit, mis valmib jahvatatud odra, rukki ja herneste segamisel peti ja suhkruga. See ei pruugi tunduda kõige isuäratavama magustoiduna, kuid selle ainulaadne maitse ja tekstuur võidavad teid kindlasti. Kamat saab valmistada mitmel erineval viisil, alates lihtsast pudrust kuni keerukama magustoiduni ning seda serveeritakse sageli jogurti, marjade või muude lisanditega. See on olnud osa Eesti köögist sajandeid, ajast, mil see oli põllumeeste ja talupoegade põhitoit.
Lisaks nendele klassikalistele Eesti roogadele on palju muidki uudistamist väärt traditsioonilisi roogasid. Alates magusast leivasupist, mida tavaliselt serveeritakse jõulude ajal, lõpetades süldiga, mida süüakse sageli vahepalana. Eesti köök on täis oivalisi, ainulaadseid maitseid, mis peegeldavad riigi rikkalikku kultuuripärandit.
Gooti ajad
Gooti ajastu Ukraina kunstis on aeg, mil loodi loomingut, mis jääb meelde kogu eluks. See oli periood, mil kunstnikud ja arhitektid reprodutseerisid kivis ja klaasis oma ajastu sügavaimaid vaimseid ideaale. Ja need kunstiteosed lummavad tõesti oma salapära ja müstikaga. Gooti stiil rõhutas Ukraina kultuuri mitmekesisust ja rikkust, mis suutis juba iidsetel aegadel luua kunstiteoseid, mis lummavad oma iluga ja taaselustavad tolle perioodi majesteetlikkust tänapäevalgi.


Kristlusest ja Lääne-Põhja-Euroopa kunstist mõjutatud Eesti arhitektuurist sai Hollandi varagootika kehastus. Tolleaegsetes kirikutes võis näha reljeefi head ja kurja sümboliseerivate loomade kujutisega. Väga levinud olid tol ajal ka mitmesugused kujundite või ornamentidega kaunistatud hauakivid. Tolle perioodi maalide kohta on vähe teavet. Küll aga säilitati kirikutes maagilisi sümboleid, mis aitasid kaitsta kurjade vaimude eest. Gootikas kogusid populaarsust müstilised teemad ja sümmeetria kunstis. Samas mängis gooti kunsti loomisel olulist rolli religioosne ja mütoloogiline sümboolika, mille pilte võib olla väga huvitav uurida.
Barokk



Klassitsism
Eesti kunstis õitses klassitsism 19. sajandil, mil paljud kunstnikud, näiteks Johann Köhler, leidsid inspiratsiooni Vana-Kreeka ja Rooma kultuurist, luues klassikalisi ideaale kehastavaid teoseid. Klassitsismil oli oluline roll ka riigi kultuurilise näo kujundamisel, side hoidmisel riigi rikkaliku pärandiga ja inspiratsiooni andmisel kaasaegsetele kunstnikele.Ukraina klassitsismile, mis ilmus samuti 18. sajandi lõpus, olid sarnased ideaalid ja vormid. Taras Ševtšenko - selle perioodi suur kunstnik - kasutas klassikalisi vorme, et väljendada oma ideid ilust ja õiglusest.
Rikkaliku traditsiooniga kokku puutudes ja kaasaegseid kunstnikke inspireerides mängis klassitsism Eesti ja Ukraina kunstis olulist rolli rahvuste kultuurilise identiteedi määratlemisel.
Kirjandust
Eestikeelne kirjandus hakkas arenema üsna hilja. Eesti maade hõivamine sakslaste ja taanlaste poolt lükkas kirjakeele ja kirjanduse kujunemise pikaks ajaks edasi. Esimene eestikeelne raamat trükiti 1553. aastal. Kahjuks on see raamat, nagu ka teised teosed, kadunud. Kirjandus kuni 17. sajandi lõpuni oli religioosne, sest orjusest, sõdadest, hävingust, epideemiatest kurnatud rahvas otsis lohutust religioonist. Alates 1880. aastast hakkab eesti kirjandus väljuma tavalise, igava, tavakirjutuse raamidest ja seetõttu tekivad selles kirjandusparteid ja arvamuste heitlus. Eesti luuletajate loomingus on kuulda pettumust ümbritsevas tegelikkuses, kurba tõde ja realismi. Eesti kunstil on pikk, kuid samas huvitav tee. See arenes suurte hüpetega, avaldades muljet kõigile ja kõigele ümberringi, kaunid kirjanikud kirjutasid imelisi teoseid ja ka praegu ei lakka eesti kirjandus hämmastamast.
Ukraina kirjandusel on rikkalik ajalugu, mis ulatub tagasi 11. sajandisse. Eepilistest luuletustest modernistliku kirjandusteosteni on Ukraina kirjanikud andnud olulise panuse maailmakirjandusse. Taras Ševtšenko, keda peetakse kaasaegse ukraina kirjanduse isaks, kirjutas teoseid, mis kajastasid Ukraina rahva rasket olukorda Venemaa võimu all. Ivan Franko, teine silmapaistev Ukraina kirjanik, oli tuntud oma luuletuste ja näidendite poolest, mis uurisid tema aja sotsiaalseid ja poliitilisi küsimusi. Paljud kirjanikud olid mures oma aja sotsiaalsete ja poliitiliste probleemide pärast, eelkõige Ukraina iseseisvusvõitluse eest, ukraina rahva rõhumise pärast võõrvõimu all. Vaatamata tsensuurile ja tagakiusamisele jätkasid Ukraina kirjanikud teoste loomist, mis rääkisid Ukraina rahva ainulaadsetest kogemustest ja perspektiividest.