Mis on VEPA metoodika?
Väline maailm on sageli ettearvamatu ja meil pole alati võimalik kontrollida seda, mis meie ümber toimub või kuidas teised inimesed käituvad. Kuid meil on kontroll omaenda mõtete, tunnete ja reaktsioonide üle. See on oluline seetõttu, et see annab meile võimaluse mõjutada oma eluviisi ja heaolu ning mõjutada ka ennast ümbritsevate inimeste heaolu.
Kas õpetajana keskenduda sellele, et keeruka käitumisega ja mittetoetava koduga õpilane segab tundi, ei pea reeglitest kinni, on õpiraskustes ning pidevalt meelde tuletada õpilasele tema kohustusi ja lasta sellest end frustreerida VÕI mõelda, et ma ei saa õpetajana muuta selle lapse pärituolu ega minevikku, ma ei saa lõpuni teda panna midagi tegema aga ma saan muuta enda mõtlemist ja käitumist ning valida, kuhu suunan enda energia?
VEPA metoodikat rakendav õpetaja:
...lepib õpilastega kokku, millises klassis on hea õppida, andes sealjuures teada ka enda vajadustest ja piiridest.
...reageerib õpilaste mittesobivale käitumisele neutraalselt.
...annab tagasisidet, kui õpilane käitub sobivalt ja tunnustab õpilase pingutust.
...on teadlik, et ta ei saa mõjutada lapse päritolu ega minevikku kuid mõjutab iga õpilase tulevikku ning valib seetõttu teadlikult käitumistrateegiaid ja klassijuhtimistehnikad, mis ei käivita ega tekita õpilastes traumakogemusi.
Need on vaid mõned näited, kuidas VEPA õpetaja loob õpilaste jaoks turvalist õpikeskkonda ja tegelikult ka endale meeldivamat töökeskkonda - keskendudes asjadele, mis on õpetaja enda kontrollida ja omavad ka suurt mõju.
6.d klass tegi ajalehte
6d klass otsustas novembris- maailmahariduse raames luua oma ajalehe.
Teemade valikus sai otsustavaks tiimi peatoimetaja sõna. Kindlasti pidi ühe artikli sisus leiduma uudist keeleaasta või eestlaste saavutuste, tegemiste kohta. Lubatud olid reklaamid, ristsõnad, intervjuud, arvamusartiklid ja jutukesed.
Tore, et enamus rühmi otustas anda välja oma kooli lehe ja leida need teemad, mis võiksid huvitada ka teisi selle kooli õpilasi. Juba need pealkirjad olid väga kõnekad! Leidus ka spetsiaalsele huvigruppidele mõeldud väljaandeid; ajaloohuvilised, spordisõbrad, lasteleht, ajaviiteks lahedat lugemist jne.
Iga meeskond pidi esitlema lõpuks ka oma lehte ehk siis tegema sellele reklaami. Kuidas esitleda, see oli laste loovuse proovikivi. Nii kuulsime ja nägime kaasaegset digiesitlust, meeskonnatöö täielikku ühistööd, näitlejameisterlikku reklaamiagendi esitlust ja lihtsat ning südamlikku tutvustust. Kaasõpilased võisid esitada küsimusi ja tutvuda ainuekseplariga.
Meie riiklikel pressiväljaannetel oleks siit paljugu õppida!
TMG õpetaja Pille Pilliroog Õpetajate Lehes
Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õpetaja Pille Pilliroog räägib Õpetajate Lehes oma maalist "Pegasus", mida saab näha Kullo lastegaleriis näitusel "Kõik on hästi"!
https://opleht.ee/2023/11/koik-on-hasti/
2.a sügislapsed tähistasid tutvudes maailma rahvustega
November on maailmahariduse kuu. Sel puhul võttis 2.a klass sügislaste sünnipäeva peo teemaks "Erinevad rahvused".
Juba enne pidu tutvuti erinevate maade ja kommetega. Iga õpilane pani kokku oma reisikohvri, kuhu ta reisima läheb. Kui kohvrid klassis ritta seati, siis oli kõigil põnev uudistada erinevaid sihtkohti, mida tutvustati. Ühiselt tehti käelippudest maakera/päike, mis näitas, et kokku hoides võime luua väga ilusaid asju.
Sünnipäevapeo lauale olid sügislaste vanemad toonud erinevate maade rahvustoite. Tehti viktoriin Eesti kohta, mängiti maakera tiirlemist ümber päikese, tantsiti erinevate maade tantse ja pandi rühmades kokku mandrite pusle.
Pidu oli meeleolukas ja hariv.
3.c Kiek in de Kökis
Päris teekonna alguses saime teada ja vaadata kaardilt, kus me alustame oma reisi ja kuhu välja jõuame. Tundus, et maa - alustes käikudes tuli päris pikalt liikuda. Müüride paksus oli 3 m ja selle peal veel 5 m maapinda. Laskusime üsna järskudest paekivitreppidest alla ja alustasime ajaloolist rännakut Tallinna elust.
Tuli välja, et külastajaid on muusumis palju ning osade eksponaatide juurest on mõned asjad kaduma läinud - meil tuli kaevata liivakastist välja kadunud esemed - olla arheoloogid.
Esimesena jõudsime kodutu juurde. Kuidas ta sinna sattus, mida pidi tundma ja hakkama saama? Panime talle vajaliku arheoloogilise leiu ja kohtusime punkariga. Seejärel saime teada, et neid käike on kasutatud varjendina erinevatel aegadel: linnakodanik oma lapsega istus pingil, täies kaitsevarustuses gaasirünnaku ohu eest kodanik jne. Vaatasime õppefilmi ja kaadreid purustustest Harju tänaval õhurünnaku ajal. Kohtusime ka kummitusega ning tutvusime erinevate legendidega.
Edasi jätkasime ajarännakuid juba mitu sada aastat tagasi: vene ja rootsi aeg, muinasaeg.
Saime näha tolle aegset linnaväravat ja teed, mida mööda alllinnast ülesse linna tuldi, kuidas varustati käike õhuga ning milline nägi välja maa- alune wc.
Nii neid käike restaureerides kui mujalt leitud leidudest oli vahvad kivist esemete fragmente: kraanikauss, maja istepinkide nimetahvlid, hauatähised, majade kaunistamiseks mõeldud elemendid ja isegi esimesele vaprale sõdalasele püstitatud kivist monumendi osised.
Ja siis saime üllatuse osaliseks: alustasime ju Kiek in de Köki tornist, aga välja jõudsime hoopis teisest kohast.
Kõigile meeldis väga ja kindlasti taheti sinna tagasi minna juba uue programmi raames.
Mardipäev!
Sel reedel, 10. novembril on mardipäev.
2.a klass käis päev enne mardipäeva laupäeva martide kombeid õppimas Eesti Vabaõhumuuseumis. Räägiti hingedeajast ja arutati, miks üldse marti jooksma minnakse.
Lõbusaks elamuseks sai mardiperekonna moodustamine. Klassist leiti üles mardiisa, mardiema, ülikoolis käivad targad lapsed ja tantsiv karu koos taltsutajaga. Kõigi hingede eest hoolitses "kirikuõpetaja", kes ristis kõiki just selle nimega, mis vastuse ta neilt sai. Ülejäänud õpilastest said moosekandid, kes pilli mängisid.
Kui kombed selged, siis mindi kolhoosimajja naabritele marti jooksma. Esimene pererahvas ei tahtnud marte kuidagi sisse lasta, aga teine oli väga külalislahke. Mardid viskasid perele rahaõnne, kontrollisid lugemisoskust, lauldi ja tantsiti ja ennustati tulevikku.
Tublidele martidele anti külakostiks maiusekott ja pakike õnne.
Koolis meisterdati ühiselt veel mardipäeva maske ja korrati kombed üle.
Nüüd võib julgelt marti jooksma minna!
3.b kokandusvõistluse autasustamisel
Täna oli koolis kokandusvõistluse autasustamine.
3.b klassi võistkond sai parima maitseelamuse auhinna oma vanusegrupis. Palju õnne neile!
Kuna võistelda sai vaid igast klassist üks võistkond, aga soovijaid oli palju, siis oli meil ka vahva klassihommik, kus said kokata kõik.
Tänasest autasustamisest ja kokkamisega klassihommikust ka väike mälestus.
3.c külastas Fotomuuseumit
Natuke uudistamist lähimates näitusesaalides ja siis saime teda põnevaid asju fotograafiast. Vaatasime algelist musta kasti, millest sai alguse fotoaparaat. Kuidas tehti vanasti pilti ja miks üldse pildistati? Saime muutmiseks ühe vana pildi, mida pidime ise täiustama, nii juurde joonistades kui detaile lõigates prinditud kujunditest. Pimikus saime ka oma käest teha foto. See oli põnev! Lisaks oli võimalus uudistada fotokaameraid ja vanaegset fototehnikat.
Näitust laiemalt külastada polnud mahti, kuid saime aimu põnevatest ruumidest ja kitsastest trepppidest, mida mööda selles majas liikuda.
Esmaspäevaks olid meie jäädvustatud käed fotopaberil kuivanud ja saime need muuseumist kätte. Sellised nad tulid!
"Minu koolitee" töötuba
Õpilased võtsid osa "Minu koolitee" töötoast, mis ono sa Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi ümbruse korrastamise projektist. Projekti siht on kooli ümbruskonna turvalisemaks tegemine. Õpilased kaardistasid oma kooliteekonda, millega sai ülevaade õpilaste kooliteekondade pidepunktidest.
5.a kirjanduse tunnis alustati lugemismaratoniga.
5.a kirjanduse tunnis alustati lugemismaratoniga.
Võetakse osa kahest lugemisprojektist: "Lugemisisu" ja "Loeme ennast Linnuteeni".
Lugemisisu esimeseks teemaks oli "Detektiivitund", mis toimus Männi raamatukogus. Aluseks võeti A. Lindgreni raamat "Meisterdetektiiv Blomkvist". Tund algas aruteluga detektiivide tööst. Õpilased jagasid ka enda elus olnud ohtlikke situatsioone, mis targa käitumisega õnneliku lõpu said.
Peale tutvumist otsustati ka ise olla detektiivid. Tuli meelde jätta inimese tundemärgid ja need üles märkida. Kerge see ei olnud, sest väga detailne kirjeldus ajas pead sassi.
Prooviti ka ise kirjutada ühiselt detektiivilugusid. Lood tulid naljakad ja huvitavad.
Tund lõppes lugemispasside üleandmisega ja iga õpilane pidi projektis osalemise kinnituseks andma oma allkirja Lugemisisu plakatile.
#lugemisisu
2.a klass alustas lugemisprogrammiga
2.a klass alustas lugemisprogrammi "Lugemisisu" Männi raamatukogus.
Võeti osa teematunnist "Oh sa jutt! Muinasjutt!". Õpilased said teada, mis on muinasjutule iseloomulik. Uuriti ja räägiti erinevatest muinasjuttudest. Lõpuks tehti ka ise rühmades oma muinasjutt, mis oli lauamänguna üles ehitatud. Üheskoos valmis tehtud muinasjutt kanti klassikaaslastele ette.
Tunni lõpus jagati kõigile Lugemisisu märgid, kuhu joonistati midagi endast ja siis sai see kleebitud ühisele plakatile kinnituseks, et nõustutakse projektis osalema. Anti üle ka lugemispassid, kuhu õpilased loetud raamatute kohta ülesandeid lahendada saavad.
Nüüd jääb üle vaid lugema hakata :)
Meie Väike Raamatkogu lugemisprojekt
Novembris, maailmahariduse kuul, alustavad 1.a, 2.a ja 2.c klass ühist lugemist, liitudesrahvusvahelise lugemisprojektiga Meie Väike Raamatukogu.
Projekt käivitub juba viiendat korda ja seda toetavad Eesti Kultuurkapital ning Eesti Lastekirjanduse Keskus.
Lugemise kaudu õpitakse tundma iseenda ja teiste emotsioone ning arendatakse väljendusoskust, mälu ja mõtlemist. Õpilased, kes loevad päevas vähemalt 30 minutit, saavutavad märgatavalt paremaid õpitulemusi kui need, kes ei loe.
Lugemisprojekt Meie Väike Raamatukogu kestab kuni õppeaasta lõpuni. Selle jooksul võetakse igas kuus läbi üks kuuest raamatust, mis on kvaliteedimärgiga ja kutsuvad arutlema eri teemadel. Kolme eesti raamatu kõrval kuuluvad sinna ka teiste riikide autorite raamatud Horvaatiast, Soomest ja Itaaliast. Raamatutele lisaks on õpilastel tegelusvihik, mis võimaldab lõimida tegevusi teiste ainetega.
Iga raamatuga kaasneb auhinnamäng. Õppeaasta jooksul saavad klassid tervitusvideosid raamatute autoritelt ja kevadel on võimalus kohtuda Eesti autorite ja illustraatoritega.
"Meenutusi suvest" näitus Mustamäe Keskuses
26. oktoobril avati Mustamäe keskuse aatriumis Mustamäe Linnaosa Valitsuse poolt algklasside õpilastele (1.-4. klass) korraldatud "Meenutusi suvest" konkursi võidutööde näitus.
Kokku laekus 519 tööd.
24 võidutööde seas olid Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õpilaste pildid. Näituse avamisel autasustati õpilasi ja nende õpetajaid diplomi ja auhinnaga:
- Adeele Nirgi, 2.a klass, õpetaja Tiina Rum
- Ralf Dobolin, 2.b klass, õpetaja Helena Keskpaik
- Marili Salong, 3.a klass, õpetaja Hanna-Ly Eljas
- Karl Kängsep, 3.b klass, õpetaja Tiina Luik
- Loviise Lõoke, 3.c klass, õpetaja Ülle Sirel
- Jasmia Sild, 3.c klass, õpetaja Ülle Sirel
- Elisabet Klamas, 3.c klass, õpetaja Ülle Sirel
- Marion Sinisaar, 4.c klass, õpetaja Maiu Tänna
Palju õnne meie võitjatele!
Vaimse tervise kuu puhul kaunistati seina puuga
Oktoober on vaimse tervise kuu. Kooli vaheajal võtsid õpetajad kooli sise- ja välisilme kujundamise töörühmast ette midagi loomingulist. I korruse koridori seinale maaliti puu, mis hakkab aastaringselt kooliperele rõõmu pakkuma. Puu maaliti eesmärgil, et see hakkaks kandma õpilaste tehtud meisterdusi, häid mõtteid ja pimedal ajal tooks jõulutuledes koolimajja meeleolu. Samuti on hea võtta puu all istudes aeg maha, et mõtteid mõlgutada.
5.a klass kohtus kirjanik Jaanus Vaiksooga
5.a klass alustas keele ja kultuuri teema-aastat kohtumisega kirjanik Jaanus Vaiksooga. Kokkusaamine toimus eesti keele tunnis Männi raamatukogus.
Alustuseks rääkis kirjanik oma lapsepõlvest ja siis juba oma raamatutest. Eriti tore oli see, et raamatute autor ise luges lastele oma luuletusi ja jutte ette. Õpilased olid lummatud ja said inspiratsiooni ning huvi lugemise vastu. Tekkis põnev arutelu kirjaniku ja publiku vahel.
Osa õpilasi oli kodust kaasa võtnud kirjaniku raamatu, mille sisse saadi J. Vaiksoo autogramm. Oli võimalus ka teoseid kohapeal osta kirjaniku pühendusega. Tund möödus kiirelt ja Jaanus Vaiksoo lõpetas selle ühe oma viimati kirjutatud luuletusega:
"Onu Heino võttis aega!"
Onu Heino võttis aega, tõmbas veidi hinge.
Aeg läks aga kohe käima, tegi muudkui ringe.
Onu Heino viipas käega, proovis aega hüüda,
lõpuks hakkas lausa jooksma, püüdis aega püüda.
Aga aeg ei peatunud, vaid kulges omaette,
libises nii vaikselt käest, et jõudis ikka ette.
Onu Heino oli jäänud lihtsalt ajast maha.
Mõtles, et on ajast ees, ja vaatas selja taha.
Onu Heino teadis küll, et mõni hetk on magus.
Ainult sellest polnud aimu, kuhu aeg küll kadus.
Järgmisel päeval võttis klass koos õpetajaga kirjanduse tunnis teema kokku raamatute esitlusega. Iga õpilane pidi loetud teosele tegema esitlusplakati, mida kanti ka klassis ette. Laste silmad särasid seda kõike tehes.
Suur tänu Jaanus Vaiksoole lugemishuvi tekitamise eest!
2.a klassi Loodusmuuseumi külastus
2.a klass külastas Eesti Loodusmuuseumi, kus võeti osa keskkonnahariduslikust õppeprogrammist "Puudega või puudeta linn?"
Muuseumis avatud näitus "Puudega linn" oli õpilastele silmaringi avardav. Läbi hariduslike mängude arutleti teemadel "Kes kus elab?" ning "Kuidas erinevad liigid üksteisega suhestuvad, sh inimesega?". Õpiti tundma ökolõkse ning arutleti nende mõju üle. Rühmatöös said vastused mitmed küsimused, mis tekkisid.
Põnev oli interaktiivsel meetodil kujundada endale ideaalne linn või panna puslega kokku teedevõrk. Kes tundis, et vajas rahu ja üksi olemist, see sai võtta aja maha ja kuulata läbi kõrvaklappide loodushääli ja Fred Jüssi mõtisklusi.
Muuseumitund võttis kokku koolis õpitu ja õpilased said koduteele asuda mõtetega, mis on linnalooduses oluline.
3c klassi keeleaasta
3c klassi jaoks oli keeleaasta avakuu põimitud mitme üritusega. Vaata videost lähemalt! https://www.youtube.com/watch?v=e1C_tXj4gyk
6d klassi keeleõppeaasta tegevused
Alustasime eesti keele kui meie emakeele süvitsi uurimisega. Esmalt see argikeel, mida me igapäevaselt kasutame. Kui palju on selles slängi? Kuulasime natuke teineteise igapäevast suhtluskeelt, pannes kirja need sõnad, mis on mugavdatud ja mida võib nimetada slängiks. Tegime korjevõistluse, et milliseid sõnu õpilased kasutavad enim ja kas need on läbi aastate ka muutunud. Selleks kaasasime vanemad, kes loetlesid üles neile meelde jäänud kooliaegsest sõnavarast olnud sõnad.
Klassitunnis andis igaüks oma saagist ülevaate. Mõne sõna juures tekkis mõistatamist, et mida ta siis ikkagi tähendab.
Edasi uurisime väljendeid, mida saab oma jutu või elamuse ilmestamiseks kasutada. See teeb kuulatava huvitavamaks, kaasakiskuvamaks ja vahel ka humoorikamaks.
Neist valmis stend, mida igaüks sai uudistada.
Nüüd oli aeg pnna kokku lugu koomiksina. Tegelased pidi rääkima kas murdekeeles või slängis.
Uudistamaks iga õpilase vaimukat lahendust, panime need seinale kõigile lugemiseks.
Et aga iga lause koosneb sõnast, siis seda sõna võib edasi anda mitut moodi. Nii leidis igaüks endale südantsoojendava ühe sõna ja kirjutas selle kohta epiteedi, võrdluse, korduse, isikustas ning pani pehmemasse varjundisse. Enim oli sõnu loomadest ja siis alles tulid esemed ning asjad.
Orienteerumispäev
26. septembri veetsid Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi õpilased sportlikult, tehes esmast tutvust orienteerumisega.
Aitäh kõigile sportlikele osalejatele 1.-11. klassidest.
Liikumisõpetuse õppetooli poolt suur, suur tänu ka kõigile abiturientidele ja kolleegidele, kes abistasid ja moriveerisid nooremaid õpilasi orienteerumisraja läbimisel või olid enda ōpilastele toeks.
Eriline tänu orienteerumisklubile SRD, kes sellise toreda päeva meie koolile ette valmistas ja läbi viis.
"Anne Franki lugu"
MG esimesel korrusel on tutvumiseks Inimõiguste Instituudi poolt koostatud näitus "Anne Franki lugu"
„Minusugusel on hästi imelik päevikut pidada. Mitte ainult sellepärast, et ma pole seda kunagi enne teinud, aga ma arvan, et hiljem ei tunne vist ei mina ega keegi teine ühe kolmeteistkümneaastase kooli tüdruku pihtimuste vastu huvi.”
(Anne Frank)
Mudilaskoorid osalesid XIII noorte laulupeol "Püha on maa".
Oleme uhked ja rõõmsad meie kooli noorema ja vanema mudilaskoori üle, kes osalesid XIII noorte laulu- ja tantsupeol. Suur tänu muusikaõpetajale ja dirigendile Merle Adelmanile, kes õpilastele laulud selgeks õpetas ja nad laulupeole viis!
Muljeid ja emotsioone nii proovi- kui esinemispäevast saab lugeda Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi Facebookilehel.
Laulupidu jääb meenutama plakat, kus kõigi osalejate nimed peal.
Tänu ja kiitus kõigile peolistele!
Tähelepanu !!!
21.06.2023 toimunud põhikooli ja gümnaasiumi lõpuaktuste pildid on vaatamiseks ja tellimiseks saadaval:
Põhikool: https://www.pildipood.ee/album/tmg9210623
Gümnaasium: https://www.pildipood.ee/album/TMG12210623
Üle-eestiline loodusprojekt "Tere, Kevad!"
1.a ja 4.a klass osalesid koos klassijuhatajaga üle-eestilises loodusprojektis "Tere, Kevad!".
Projektis osales sel aastal 5600 õpilast ja 338 rühma.
Projekti eesmärk on pakkuda veebipõhise õppe võimalust, lähendada lapsi loodusele, tutvustada neile tavalisemaid taime- ja loomaliike, õpetada neid looduses märkama, ära tundma neid liike ning jälgima; hoolima teistest elusolenditest ja ümbritsevast keskkonnast.
Projekt koosnes erinevatest tegevustest: haikude kirjutamisest, kevadekuulutajate joonistamisest, vaatlustest, kevadfotode tegemisest ja viktoriinist, kus osales 144 rühma.
Heameel on teada anda, et 1.a ja 4.a klass jagasid kevadviktoriinis 1. kohta.
Klassijuhataja eneseanalüüsimudeli pilootprogramm
30. mail lõpetasime pidulikult Tallinna Haridusameti ja TÜ Eetikakeskuse poolt algatatud klassijuhataja eneseanalüüsimudeli pilootprogrammi. Projekti rahastaja oli Lisan ja toetas Riigi Tugiteenuste Keskus meetme „Haridusasutuste arendusprojektid ja õpiüritused“ raames.
Meie kooli töörühm tegeles klassijuhataja ametijuhendi, mentorlusjuhendi ja õpetajaid toetavate meelespeade kaasajastamisega.
Suur tänu koolitajatele Tartu Ülikooli eetikakeskusest (Eetikaveeb), aitäh meie kaasteelistele: Tallinna 21. Kool, Tallinna Inglise Kolledž, Kadrioru Saksa Gümnaasium
Rahvusvaheline lugemisprojekt Meie Väike Raamatukogu
Meie kooli 1.a ja 1.c klass võtsid alates oktoobrist kuni mai lõpuni osa Rahvusvahelisest lugemisprojektist Meie Väike Raamatukogu. Õpilasi juhendasid õpetajad P. Pilliroog (1.c) ja T. Rum (1.a).
Projekti eesmärgiks oli innustada lapsi lugema ning tutvustada oma kodumaal tuntud, kuid teistes Euroopa riikides vähem teatud Euroopa kirjanikke ja illustraatoreid.
Ühiselt loeti läbi 6 erineva riigi autorite raamatut, täideti tegelusvihikut, kohtuti kirjanike ja illustraatoritega ning võeti osa auhinnamängudest.
Projekti tegevused rikastasid emakeele, kunsti, töö- ja loodusõpetuse tunde. Samuti saadi ideid temaatilise klassiõhtu läbiviimiseks.
Suur rõõm on teatada, et meie kooli 1.a klass võitis rahvusvahelise raamatuprojekti Meie Väike Raamatukogu auhinnamängu "Olla nagu tiiger". Kingituseks sai klass 6 uut raamatut ja Tähekese aastatellimuse klassile. Palju õnne!
XIII noorte laulu- ja tantsupidu
Meil on suur rõõm teatada, et XIII noorte laulu- ja tantsupeo "Püha on maa" laulupeo kunstilise toimkonna otsusel on meie kooli noorem (14 õpilast) ja vanem mudilaskoor (19 õpilast) pääsenud sel suvel toimuvale koolinoorte laulupeole "Püha on maa".
Palju õnne tublidele lauljatele ja dirigent Merle Adelmanile!
Tulevikukooli programmi lõpetamine
23. mail lõpetasime pidulikult Tallinna Ülikooli Tulevikukool programmi. Seekord kohtusime koolimeeskondadega ajaloohõngulises Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis.
Programmi tulemusena õppisime teadlikumat muutuste juhtimist ning töötasime välja tulevaste 1. klasside arengut toetava tagasiside andmise põhimõtted. Programmi läbimine on alles meie ettevõtmiste algus. Ees ootab hulk sisukaid jätkutegevusi, mille abil luua püsivat muutust koolikultuuris.
Tulevikukooli töörühma kuulusid õpetajad Tiina Luik, Helena Keskpaik, Katarina Eva Ventsel ja Maret Kuuse ning juhtkonna esindajatena kooli direktor Kaidor Damberg, õppejuht Marika Randma ja projektijuht Kaire Pihelgas.
Tänu kuulub ka kõikidele meie kooli klassiõpetajatele, kes terve õppeaasta vältel kooliarenduses kaasa lõid!
Piiritu tänu meie konsultantidele, kes igast mäest üle aitasid, toetasid ja julgustasid - Maarja Urb, Kätlin Vanari ja Krista Keedus
Välinäitus "Kõlapilt"
Eesti Kunstikoolide Liidu ja Kunstihariduse Ühingu korraldatud Välinäituse “Kõlapilt” jaoks valiti meie kooli esindama 9.a klassi õpilaste tööd: Gregor Õigus "Koit" ja Helis Heinsaar "Mu isamaa on minu arm".
Välinäitus "Kõlapilt" avatakse Tallinna linnaruumis18.06 kell 13.00. Täpsemalt saab näituse kohta lugeda https://kunstikoolid.ee/valinaitus-kolapilt/
Tööd tehti tehnoloogiaõpetuse tundides õpetaja Pille Pilliroogi juhendamisel.
Digilõime koolitusprogramm
16. mail olid meie koolis külas Tartu Raatuse Kooli õpetajad, kellega koos koolitajate Piret Luige (TÜ) ja Riin Saadjärve (Puhja Kool) juhtimisel osaleti Harno ja Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel Digilõime koolitusprogrammis. Oli tore ja meeldivalt kasulik digilõime koolitus, mis vältas mitmeid kuid. Sai kohtuda loovalt mõtlevate õpetajatega, luua ja arendada kasulikke õppeainete vahelisi lõimimisi, mille väljundid olid õpilasi motiveerivad, innustavad, teadmisi kinnistavad ning elamusi pakkuvad. Tõdesime, et kõiki õppeaineid on võimalik omavahel lõimida, leida ühisosa ja minna neis süvitsi. Kasutades digivaldkonna ääretuid võimalusi esitleti esialgsetest kavadest ja mõttekaartidest valminud reaalseid töid, mis kõikides koolides praktilises tunni või koolipäeva osas ellu viidi. Jäid kõlama veel mõtted: rohkem kasutada õpilaselt õpilasele õpetamist, ühtseks meeskonnaks saab siduda edukalt kõik kooliastmeid ja neid kõiki esitletud kavasid saab omakorda edasi arendada.
Meie tänud Tartu koolidele, kellelt ammutasime ideid, kellelt saime oma kavade kohta mõtteid ja positiivset tagasisidet ning tekkisid konstruktiivsed arutelud, mis olid osapooli igati rikastavad.
Täname koolitajaid ja meie kooli tegusaid, loovaid ja andekaid õpetajaid, kes panustasid aega ja leidsid inspiratsiooni toredateks ülesanneteks! Üheskoos lõimiti järgnevaid aineid: Sirly Illak-Oluvere (muusika, õppekorraldusjuht), Viktoria Hytti (vene keel), Tatjana Fedotova (matemaatika), Kati Küngas (ajalugu), Liis Hendrikson (keemia), Mari Liisi Arismaa (matemaatika), Ülle Sirel (algõpetus), Ingrid Teigar (inglise keel), Krista Kallas (kehaline kasvatus), Kaisa Kase (eesti keel), Artur Ivašina (haridustehnoloog).
Aitäh!
Tallinna päeva etteütluse kirjutamine
15. mail kirjutati Tallinna loomaaias Tallinna päeva etteütlust. Ürituse eesmärk on pakkuda võimalust panna ühiselt proovile oma teadmised ja õppida midagi uut Tallinna kohta.
Meie koolist käis etteütlust kirjutamas G1KR ja 4.a klass. 4. klassi õpilased olid kohapeal ka kõige nooremad kirjutajad. Etteütlust kirjutasid koos õpilastega kaasa õpetajad Kaire Pihelgas, Kati Küngas ja Tiina Rum.
Päeva juhtis Tõnis Milling. Ürituse juhatas sisse Tallinna päeva etteütluse traditsiooni algataja, linnapea Mihhail Kõlvart, kes kutsus kõiki keelehuvilisi meeleolukast ühiskirjutamisest osa saama. „Tallinna-teemalist etteütlust korraldame nüüd juba 11. korda ning hea meel on näha, et see on leidnud oma koha linlaste südames,“ ütles Kõlvart. „Tänavune Tallinna päev on eriline, sest meie kodulinn kannab Euroopa rohelise pealinna tiitlit ja sellest lähtudes on valitud ka etteütluse koht."
Teksti luges ette tänavu populaarse loodussaate „Osoon“ tegija Kristo Elias.
Peale etteütluse kirjutamist toimus vigade analüüs ja esines Aleksei Turovski, kes rääkis loomadest ja loodusest. Õpilastel oli võimalus soovi korral koos giidiga külastada jääkarude, hüljeste ja kotkaste aedikut.
Talgupäev
5. mail toimus koolis kooli sise- ja välisilme kujundamise töörühma eestvedamisel kooli talgupäev.
Puhtaks tehti kooli õue- ja staadioniala, istutati ja külvati lilletaimi, pesti puhtaks meie kooli öökulli skulptuur, korrastati garderoobid ja klassiruumid.
Tublisid talgulisi oli palju.
Suur aitäh 1.a, 1.c, 2.b, 2.c, 3.a, 3.c, 4.a, 4.b, 4.c, 5.a, 5.d ja 7.b klassi Joonas! Kiitust väärivad ka õpetajad Merle Adelman, Krista Kallas, Liina Aun, Ülle Sirel, Pille Pilliroog, Tiina Luik, Maiu Tänna, Tiina Kiisel ja Tiina Rum, kes koos õpilastega kaasa lõid.