HEV õpilase õppe toetamine

Haridusliku erivajadusega õpilase õppe toetamine Tallinna Mustamäe Gümnaasiumis


I peatükk. Üldsätted


§ 1. Sissejuhatus


(1) Juhendmaterjal kuulub kooli õppekava juurde.
(2) Tugimeetmed on suunatud õpiraskustega, käitumisprobleemidega, tervisehäiretega, pikemaajaliselt õpikeskkonnast eemal viibivatele, kooli õppekeelt ebapiisavalt valdavatele või andekatele õpilastele.
(3) Tugimeetmete eesmärk on võimalikult varajane märkamine ja püüd ennetada õpi-, suhtlemis- ning käitumisprobleeme.

§ 2. Haridusliku erivajadusega õpilane


(1) Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
(2) Õpilase andekust käsitletakse haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidrivõimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne (spordialane) võimekus.
(3) Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest.

§ 3. Üldpõhimõtted


(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtub kool kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassis koolis kehtestatud õppekava alusel ja õpilase erivajadusega arvestades. HEV õpilaste kaasamine tavaõppesse tähendab seda, et õpe on paindlik, õpilaste eeldustele ja vajadustele kohandatud ning see haarab õpilast lisaks õppetööle ka kõigisse teistesse tegevustesse koolis.
(2) Haridusliku ja käitumusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtub kool esmatasandi ennetuse põhimõttest, kus põhirõhk on klassitasandil tehtaval tööl õpilase individuaalsuse varajasel toetamisel ning tema erivajaduste märkamisel.
(3) Vajadusel rakendab kool võimalikult varajasi ja efektiivseid sekkumismeetodeid koolitasandil eelkõige õpihuvi säilitamiseks ning kiireks käitumistaastuseks. Suuremate probleemide puhul kaasatakse pere või kooli algatusel spetsialistid väljastpoolt kooli.
(4) Iga õpilaste arengu toetamiseks ja probleemide ennetamiseks on koolis loodud järgmised võimalused:
  1. arenguvestlused arengupotentsiaali väljaselgitamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks;
  2. ainealased konsultatsioonid;
  3. logopeedilis-eripedagoogiline nõustamine, logopeedi tunnid;
  4. koolipsühholoogi konsultatsioonid ja nõustamine õpilase, lapsevanema ja õpetaja tasandil;
  5. pedagoogiline nõustamine lapsevanematele;
  6. vajadusel loengud lapsevanematele;
  7. võimete, isiksuse ja kutsealase sobivuse testimine ja konsultatsioon;
  8. osalemine pikapäevarühma tegevustes (1. ja 2. klass);
  9. huvitegevuse, spordi, projektide ja laagritega seotud arendavad tegevused;
  10. süvendatud muusikaõpingud koostöös huvikeskusega Kullo ja aktiivne koorilaulutegevus koolis;
  11. osalemine TORE tugiõpilaste koolitusel ja ringitöös;
  12. inglise keele süvaõpe;
  13. õpetajate individuaalne töö andekatega oma õppeaines.

§ 4. Haridusliku erivajadusega õpilase kandmine Eesti Hariduse Infosüsteemi


(1) Sissekandeid tehes arvestab kool järgnevaga:
  1. erivajadusi võib õpilasel olla korraga mitu;
  2. tugiteenus märgitakse juhul kui teenuse kestvus on vähemalt üks õppeveerand.
(2) HEV õpilaste kohta kasutatakse järgmisi klassifikaatoreid:
  1. õpiraskus – õpilased, kes nõustamiskomisjoni (NÕK) otsusega on määratud õpiraskustega õpilaste klassi;
  2. ajutine õpiraskus – õpilased, kellel on mitmes aines puudulikud ning kellele on koostatud individuaalne õppekava (IÕK) – ehk ajutine ainealane õpiraskus, võib olla seotud pika puudumisperioodiga, lünkadega õppetöös;
  3. kirjutamis-, lugemis- ja/või arvutusraskus – õpilased, kes vajavad logopeedilist abi õpitulemuste parandamiseks;
  4. düsleksia, düsgraafia, düskalkuulia – õpilased, kelle puhul on vaja vähendada või asendada riiklikus õppekavas määratud õpitulemusi või vabastada ta mõne kohustusliku õppeaine õppimisest ning kellele on sellest tulenevalt koostatud nõustamiskomisjoni soovitusel IÕK ning rakendatud eripedagoogilist või logopeedilist abi;
  5. autismi spektri häired - märgitakse õpilase puhul, kellel on diagnoositud autismi spektri häired ja NÕK on soovitanud õppida väikeklassis;
  6. õppekeelest erineva koduse keelega või välisriigist naasnud õpilane - märgitakse õpilaste puhul, kes vajavad täiendavat keeleõpet ja täiendavat tuge õpitulemuste saavutamiseks ning kellele on sellest tulenevalt koostatud IÕK;
  7. andekus - märgitakse õpilase puhul, kellele on koostatud IÕK;
  8. tervislikud põhjused (sh haiglaõpe, koduõpe tervislikel põhjustel) - märgitakse õpilase puhul, kelle tervislikust seisundist tulenevalt on soovitatud raviplaanist tulenevalt haiglaõpet või NÕK soovitanud rakendada koduõpet või kellele on vastaval põhjusel gümnaasiumi astmel koostatud IÕK gümnaasiumi riikliku õppekava §13 järgi;
  9. tundeelu- ja käitumishäired - märgitakse õpilasel, kellel on diagnoositud tundeelu- ja käitumishäired (sealhulgas aktiivsus- ja tähelepanuhäired) ja NÕK on soovitanud õppida tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassis või väikeklassis;
  10. aktiivsus- ja passiivsushäire - märgitakse õpilasel, kellel NÕK on soovitanud õppida väikeklassis;
  11. sõltuvushäire - märgitakse õpilasel, kellel on diagnoositud sõltuvushäire, mis on tingitud alkoholi, narkootilise, toksilise või psühhotroopse aine sõltuvusprobleemidest ja NÕK on soovitanud õppida väikeklassis või haigla komisjon on suunanud rehabilitatsiooni- asutusse;
  12. õppimine välisriigis (pikemaajaline õppest eemalviibimine) - märgitakse õpilasel, kes PGS § 28 lg 3 alusel jääb kooli nimekirja. Õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem esitab hiljemalt 30. juuniks kooli direktorile taotluse õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal.

II peatükk. Koolis töötavad tugispetsialistid


§ 5. Tugispetsialistid


Koolis töötavad järgmised tusispetsialistid:
  1. haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija;
  2. koolipsühholoog;
  3. logopeed;
  4. õpetaja abi;
  5. kooliõde.

§ 6. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija


(1) Haridusliku erivajadusega õpilase (HEV) õppe koordineerija toetab õpetajat töös haridusliku erivajadusega õpilastega, korraldab koostööd tugisüsteemi spetsialistide vahel, määrab koostöös spetsialistidega sobiva õpiabivormi ning jälgib ja hindab õpiabi tõhusust, suunab õpilase individuaalsuse kaardi täitmist.
(2) Tulenevalt vajadusest teavitab ja nõustab koordinaator lapsevanemat, teeb ettepanekuid juhtkonnale vajalike meetmete rakendamiseks, koordineerib tugisüsteemi koostööd asutuses ning selle väliselt.

§ 7. Koolipsühholoog


(1) Koolipsühholoog nõustab ja abistab klassijuhatajaid õpilase HEV küsimustes ja õpilase individuaalsuse väljaselgitamisel.
(2) Koolipsühholoog osutab abi HEV õpilaste klassikollektiiviga kohanemisel, teeb ennetustööd koolikiusamise valdkonnas ja abistab konfliktsituatsioonide väljaselgitamisel ja lahendamisel.
(3) Vastavalt vajadusele osaleb koolipsühholoog HEV-alastes vestlusringides ja nõustab lapsevanemaid kooliküpsuse ning HEV küsimustes.
(4) Koolipsühholoog vastutab HEV õpilasi puudutavate konsultatiivsete otsuste säilitamise ja juhtkonnale tugisüsteemide määramiseks vajaliku teabe edastamise eest.
(5) Vajadusel esindab koolipsühholoog HEV õpilasi väljaspool kooli.

§ 8. Logopeed


(1) Logopeed toetab õpilase arengut, aidates kaasa kõne nende valdkondade arengule, mis on vajalikud õppekava omandamiseks.
(2) Logopeed osaleb erivajaduste väljaselgitamisel, logopeedilise abi planeerimisel ning korraldamisel.
(3) Logopeed teeb koostööd kooli juhtkonna, õpetajate, lapsevanemate ja erialaspetsialistidega, et leida parimad võimalused lugemis-, kirjutamis- ja kõneraskustega õpilaste õpetamiseks.
(4) Vajadusel teeb logopeed ettepaneku individuaalse õppekava rakendamiseks (sealhulgas diferentseeritud hindamiseks keeltes).
(5) Õppeaasta esimese kolme nädala jooksul selgitab logopeed välja kõneravi vajavad põhikooliõpilased. Erilise tähelepanu all on esimese klassi õpilaste õpiabi vajaduste väljaselgitamine.

§ 9. Õpetaja abi


(1) Õpetaja abi abistab tervise-, õpi -ja käitumisprobleemidega õpilasi, kes vajavad suunamist koolipäeva vältel ainetunnis, vahetunnis või õppekäikudel.
(2) Õpetaja abi töötab erivajadustega õpilastega koostöös õpetajaga, vajadusel tugisüsteemi spetsialistide juhendamisel, tagamaks õppeprotsessi efektiivsus tunnisituatsioonis.

§ 10. Kooliõde


(1) Kooliõde nõustab õpetajaid ja tugisüsteemi liikmeid õpilaste terviseprobleemide küsimustes.
(2) Vajadusel osaleb kooliõde tugisüsteemi koosolekutel.

III peatükk. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine


§ 11. Õpilase arengu toetamine klassitasandil (I tasand)


(1) Õpilase probleemide ja tema erivajaduse esmane märkaja ja esmane abistaja on õpetaja.
(2) Kooli astuja puhul tutvub klassijuhataja koolivalmiduse kaardiga.
(3) Klassiõpetaja/klassijuhataja selgitab koostöös lapsevanemaga välja õpilase kooliga seotud erisused ja erivajadused, märge nende kohta tehakse õpilase kooli vastuvõtu avaldusel. Rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral annab lapsevanem sellest teada klassijuhatajale või HEV koordinaatorile.
(4) Klassiõpetaja/aineõpetaja kasutab tundides erivajadusega õpilase abistamiseks vajalikke võtteid: õpilase eripärast tulenev lähenemine, individuaalne juhendamine ja sobiva õppevara kasutamine.
(5) Kõikidele õpiabi vajavatele õpilastele võimaldatakse osalemine pikapäevarühmas (1.-2. klass) ja/või konsultatsioonitundides.
(6) Klassiõpetaja/klassijuhataja suhtleb perega, andes teada probleemsest valdkonnast ja kasutuselevõetavatest tugimeetmetest.
(7) Õpetaja analüüsib õpilasele osutatud õpiabi ning hindab valitud meetodite tulemuslikkusele.
(8) Raskuste püsimisel konsulteerib klassijuhataja/klassiõpetaja või aineõpetaja tugisüsteemide spetsialistidega.
(9) Õpiabi osutamiseks teeb aineõpetaja koostööd logopeediga, kes aitab tõhustada tööd sobiva õppematerjali leidmisel ning individuaalsete võtete valikul.
(10) Käitumis- ja sotsiaalsete probleemide korral toimub koostöö koolipsühholoogiga.

§ 12. Õpilase arengu toetamine kooli tasandil (II tasand)


(1) Alates II tasandist alustatakse õpilase arengu kaardistamist.
(2) Vanema nõusolekul ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija otsusel avab klassijuhataja HEV õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi ja alustatakse pedagoogilis-psühholoogilise hinnangu koostamist.
(3) Õpilane arvatakse haridusliku erivajadusega õpilaste hulka ja kantakse EHIS-sse.

§ 13. HEV õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart


(1) Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil (edaspidi arengukaart).
(2) Arengukaardi koostamise, pideva täiendamise ja delikaatsete andmete kaitse eest vastutavad klassijuhataja ja HEV õpilaste õppe koordineerija.
(3) Arengukaarte säilitatakse elektrooniliselt ja neid trükib lapsevanema suulise avalduse alusel välja ja allkirjastab HEV õpilaste õppe koordineerija.
(4) Arengukaarte ei trükita, ei säilitata paberkujul ega levitata elektrooniliselt ilma lapsevanema nõusolekuta.
(5) Iga klassijuhataja näeb vaid oma klassi õpilaste arengukaarte.

§ 14. Andekas laps ja erivajadus


(1) Lapse andekust märkavad ja arvestavad oma töös tema erivajadusega aineõpetajad, ringijuhid, tugisüsteemi spetsialistid ja klassijuhatajad ja juhendajad.
(2) Andekatele võimaldatakse lisatööd ainetunnis:
  1. õpilasele keerukama raskusastmega ja ainekava laiendavad ülesannete andmine;
  2. õpilase suunatakse omandatud materjali rakendama ja näiteid välja töötama, mahajääjat aitama, tasemelt tugevamaid ja loovuse rakendamist nõudvaid ülesandeid lahendama;
  3. eduka õpilase kaasamine õpetaja abistamisele tunniks lisamaterjalide ettevalmistamisel.
(3) Andekatele võimaldatakse täiendavat tunnivälist tegevust:
  1. info edastamine õpilastele väljaspool kooli toimuvatest ainealaste ürituste kohta ja õpilaste suunamine nendest üritustest osa võtma;
  2. osalemine aineringides, projektides, individuaalsetes konsultatsioonides;
  3. ettevalmistamine aineolümpiaadideks, konkurssideks jms;
  4. suunamine teaduskooli, huvikooli;
  5. osalemine koolivälistel ainealastel üritustel, võistlustel, konkurssidel;
  6. iseseisev töö raamatukogus või juhendaja juures;
  7. lisalektüüri soovitamine populaarteaduslikest raamatutest, teaduskirjandusest ja perioodikast.
(4) Vajadusel rakendatakse andekate õpilaste puhul individuaalset õppekava.

§ 15. Pikapäevarühm


(1) Pikapäevarühma ülesandeks HEV õpilase toetamisel on õpetajapoolse toetuse ja õpiabi pakkumine väljaspool ainetundi ning õpilase individuaalsuse väljaselgitamine, õpioskuste kujundamine ja vastastikust suhtlemist arendavate tegevuste organiseerimine.
(2) Pikapäeva rühma õpetaja suunab kodutööde tegemist.
(3) Pikapäevarühmas tegeletakse erinevate tegevustega vastavalt pikapäevarühma päevakavale.

§ 16. Meetmete mõju hindamine


(1) Tugiteenuse rakendamise tulemuslikkuse kohta märgivad kõik hariduslike erivajadustega õpilasega tegelenud õpetajad ja spetsialistid vähemalt kord õppeaastas (õppeaasta lõpus) arengukaarti õpilase toimetuleku kirjelduse ja esitavad omapoolsed soovitused.
(2) Lähtuvalt eelnevast kavandatakse edasised tegevused:
  1. tugiteenuste lõpetamine;
  2. tugiteenuse jätkamine samal või tõhustatud viisil;
  3. täiendavate uuringute teostamine;
  4. tugiteenuste vahetamine või muu teenuse lisamine;
  5. ettepanek nõustamiskomisjoni suunamiseks vms.

§ 17. Õpilase arengu toetamine võrgustikutöös (III tasand)


(1) Kui koolis rakendatud tugiteenused ei osutunud tulemuslikuks, palub kool lapse seaduslikel esindajatel läbida lapsega täiendav uuring, mis toimub valdavalt meditsiiniasutuses arstide osalusel. Uuringu tulemused on aluseks õpilase suunamisel Tallinna laste nõustamiskomisjoni. Pöördumise nõustamiskomisjoni algatab lapsevanem. Koolil on õigus teha lapsevanemale vastav ettepanek. Lapsevanema keeldumisel on koolil õigus lapse huvide kaitseks pöörduda lastekaitsetalituse poole.
(2) Kui õpilane jätkab õpinguid Mustamäe Gümnaasiumis, tuleb tema arengukeskkonna kujundamisel arvestada nõustamiskomisjoni ja uuringus osalenud spetsialistide soovitusi ning sõlmida konkreetsed koostöökokkulepped perekonnaga või lapse seadusliku esindajaga vastavalt kooli võimalustele. Koostöös koolipidajaga kohandatakse ruume, vajalikke vahendeid, õppetegevuste sisu ja raskusastet sellisel määral, et see ei oleks vastuolus kooli õppekava ja arengukavaga.
(3) III tasandil saab kool õpilase arengu toetamiseks:
  1. soovitada lapsevanemal pöörduda Tallinna Õppenõustamiskeskusesse, Tallinna Laste Nõustamiskomisjoni või teiste tugispetsialistide juurde väljaspool kooli ja
  2. teha nendega koostööd.
(4) Nõustamiskomisjoni määratud tähtaja lõppemisel või vähemalt korra õppeaastas hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega nõustamiskomisjoni soovitatud õppekorralduse või meetmete rakendamise mõju õpilase arengule ja toimetulekule ning teeb selle põhjal ettepanekud edasiseks tegevuseks, sealhulgas täiendavate uuringute läbiviimiseks või uute soovituste saamiseks nõustamiskomisjoni poole pöördumiseks.
(5) Nõustamiskomisjoni otsusega õpilasele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava.

§ 18. Individuaalne õppekava


(1) Individuaalne õppekava (edaspidi IÕK) on hariduslike erivajadustega õpilase jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused võimetekohaseks õppimiseks ja arenemiseks.
(2) IÕK koostatakse vajadusel õpilasele, kelle on eriline andekus või õpi- ja/või käitumisraskused, terviserikked, puuded või kes on pikaajaliselt õpikeskkonnast eemal viibinud.
(3) IÕK koostamiseks on vajalik HEV õpilaste õppe koordineerija ja klassijuhataja ühine otsus, nõustamiskomisjoni või erispetsialisti näidustus ja kooli juhtkonna nõusolek.
(4) IÕK esitab klassi õppekavaga võrreldes õpilaste kognitiivsele arengule ühe või mitme pädevuse osas vähendatud või suurendatud nõudmised. Selleks tuleb:
  1. määrata kindlaks õpilase vajaduste kaetus, probleemi olemus ja IÕK rakendamise eesmärk;
  2. teha kindlaks õpilaste eeloskused ja olemasolevad ressursid, tugevused, toetussüsteemid;
  3. määrata arendatavad oskused (kui õpilasel puuduvad teatavad õpioskused vm oskused);
  4. määratleda eeldatavad tulemused;
  5. koostada vajadusel eraldi töökava õpetaja töökava juurde;
  6. töötada välja hindamiskriteeriumid .
(5) Töö üldised suunad kirjeldatakse tabelina, millele lisatakse tööplaan õpitulemuse saavutamiseks. Tööplaan koostatakse määratud ajaks õppenädalate kaupa üldist tööplaani õpilase vajadustele ja võimetele kohandades.
(6) IÕK koostamisel lähtutakse kolmest põhimõttest:
  1. materjal on õpilasele jõukohane;
  2. on olemas abistavad vahendid (sõnaraamatud, kalkulaatorid jne);
  3. on tagatud õpetaja vahetu abistamine.
(7) IÕK koostamise ja täitmisega on seotud järgmised isikud:
  1. klassijuhataja (õpilase tugiisik, viib läbi arenguvestlusi);
  2. klassiõpetaja/aineõpetaja (juhendab IÕK koostamist);
  3. logopeed (kõneravi ja tagasiside edasijõudmise kohta, õpioskused);
  4. koolisühholoog (nõustab, toetab, õpetab õpioskusi);
  5. lapsevanem (tagab koolikohustuse täitmise ja kontrollib iseseisva töö tegemist, hoiab sidet kodu ja kooli vahel);
  6. kooli juhtkonna töötaja (kindlustab ruumid, tunniplaani ja kontrollib IÕK rakendamist).